teejuht
1.
|
Sissejuhatus |
2.
|
cat |
3.
|
tee |
4.
|
joe |
5.
|
ed |
6.
|
jed |
7.
|
vi, vim |
8.
|
pico |
9.
|
emacs |
10.
|
staroffice |
11.
|
TeX |
12.
|
LaTeX |
Püüan kirjeldada mulle tuttavaid tekstifaili
loomise võimalusi linuxis. On olemas tõepoolest palju variante,
neist tuleb valida optimaalne arvestades teksti edasist teed:
teksti iseloomustus | otstarve | programm |
nn. ASCII tekst | kopilleerimiseks, scriptid, email jm. tehnilised vajadused | joe, jed, cat, tee, ed, vi, vim, pico, emacs |
tekst täheomadustega | nt. kontoripaberid | staroffice |
tekst täheomadustega | nt. raamatud, manuaalid | TeX, LaTeX |
All tutvustame tekstiredaktoreid põgusalt
- eesmärgiga, et kui sinna sattuda, siis peaks ära tundma millisega
on tegemist ja oskama ära teha paar liigutust: salvestada, avada,
sulgeda, väljuda.
Eks see cat siin ühes reasTeX-iga nali rohkem ole aga vähest temast täiesti piisab.
bash# cat > all.the.lonely.people
tere,
minu nimi on onu arvo ja ma
kogun võtmeid
lapsed, saatke mulle oma kodu
võti ja
aadress. Siis ma tulen teie
külla
bash#
Nii, pärast sõna külla tuleb
anda End'i märk, so. Ctl + d.
Harjuma peab siin sellega, et ülemistele
ridadele ei saa liikuda ja olemasolevaid faile nii ei maksa redigeerida.
Külla aga saab sisu vaadata:
bash# cat all.the.lonely.people
(või cat < all.the.lonely.people)
tere,
minu nimi on onu arvo ja ma
kogun võtmeid
lapsed, saatke mulle oma kodu
võti ja
aadress. Siis ma tulen teie
külla
bash#
Kui soovite olemasolevale failile midagi lõppu juurde kirjutada, siis nii:
bash# cat >> all.the.lonely.people
ja lapsed, kirjutage mulle
kunas teie vanemad tööl on;
ma olen väga häbelik.
Onu Arvo
bash# cat all.the.lonely.people
tere,
minu nimi on onu arvo ja ma
kogun võtmeid
lapsed, saatke mulle oma kodu
võti ja
aadress. Siis ma tulen teie
külla
ja lapsed, kirjutage mulle kunas
teie vanemad tööl on;
ma olen väga häbelik.
Onu Arvo
bash#
3. tee
see on cat'ile väga sarnane. Ta kirjutab sisendi standard
outputi ja faili. Võtmega -a saab teha appendi.
bash# tee oioi
see tekst läheb faili
ja tuleb veel ekraanile
see tekst läheb faili
ja tuleb veel ekraanile
mina pole osav tee kasutaja
mina pole osav tee kasutaja
bash# cat oioi
see tekst läheb faili
ja tuleb veel ekraanile
mina pole osav tee kasutaja
bash#
See on juba (harjumuspäraste) võimalustega tekstiredaktor:
saab:
- korraga avada mitu faili
- kopeerida hiire ja klahvidega ühe faili
piires ja failide vahel
- otsida ja asendada
- liikuda tekstis ringi
- teha spellcheck'i
- omistada klahvidele tähendusi (nt. õ
tekitab õ kui failil on html laiend)
käivitage joe
bash #joe ahoi
ja üleval ääres on kiri
IW ahoi.html (Modified) Row 1 Col 31 10:21 Ctrl-K H for help
ning reageerige sellele - Ctrl - k, h (teises sümboolikas ^KH) annab help'i:
Help Screen
turn off with ^KH more help with ESC . (^[.)
CURSOR
GO TO
BLOCKDELETE MISC
EXIT
^B left ^F right ^U
prev. screen ^KB begin ^D char. ^KJ reformat ^KX save
^P up ^N
down ^V next screen ^KK en^Y line ^T options
^C abort
^Z previous word ^A
beg. of line ^KM move ^W >word ^R refresh ^KZ shell
^X next word
^E end of line ^KC copy ^O word< ^@ insert
FILE
SEARCH
^KU top of file ^KW file ^J >line SPELL
^KE edit
^KF find text
^KV end of file ^KY delete ^_ undo ^[N word
^KR insert
^L find next
^KL to line No. ^K/ filter ^^ redo ^[L file
^KD save
IW
ahoi.html (Modified) Row
1 Col 31 10:23 Ctrl-K H for help
help'i on mitu akent ja nende vahel saab liikuda:
Esc , . - edasi
Esc, , - tagasi
(st. vajutage ja laske lahti Escape klahv ning
seejärel tehke sama punki klahviga (või koma klahviga)).
Kopeerimise näide (help'ist):
^KB - bloki algus
^KK - bloki lõpp
^KC - kopeerimine
Ja karu elas metsas rahulikult
ja huvitavalt:
sõi mesilasi, vaatas
tähti ja raakis puudele
(eriti meeldisid talle kuused)
jutte. Nii see aeg möödus
ja kui karu pole veel
Kui nüüd kavatseda kopeerida sulgudes olev tekst kõige alla (nö. viiendaks reaks) siis tuleb käituda nii:
1. viime kursori esimese sulu juurde
2. hoides all Ctl -i vajutage k tähe klahvile,
laske k lahti ja Ctl lahti, vajutage lihtsalt kord b klahvile
3. viime kursori teise sulu juurde
4. sarnaselt 2. punktile ^KK
5. viime kursori neljanda rea lõppu ja
vajutame reavahetust (nüüd on ta tulevase teksti juures)
6. sarnaselt 2. punktile ^KC
Aga edasi uurige help'ist juba ise!
See on nö. line editor (teisi nimetatakse
visual editorideks). Selles redaktoris on olemas ka tekstis liikumise ja
asendamise võimalused, aga need on mitte nii läbinähtavad
kui joe's. Vist.
Aga põhiline ideloloogia seisneb selles,
et ed töötab kahes nö. mode'is:
- command
- input
command mode's on olulised käsud:
a - append (ka uues faili loomisel)
w - kirjutab faili
q - lõpetab programmi töö
input mode'i käsud:
. - väljub input moodist
Loome faili nimega tere_kool:
1. bash# ed -p command
tere_kool
2. tere_kool: No such
file or directory
3. commanda
4. kas sügisest
näeb ära kevade või
5. talve või ainult
sügise
6. oh, aino kallas seda
teaks,
7. mitmel rinnal hingata
vast hea
8. .
9. commandw
10. 117
11. commandq
12. bash#
Selgitus:
1. '-p command' võti annab command promptile
kuju 'command'
2. kuna faili tere_kool veel pole on ed natuke
pahane
3. alguses satutakse kohe command prompt'i millest
annab tunnistust 'command';
asume tühjale failile
teksti lisama - a (läheme input mode'i)
4. sisestame teksti
5.
6.
7.
8. väljume input mode'st - . ja sattume
tagasi command mode'i
9. anname käsu sisestatud tekst salvestada
(w)
10. näitab mitu sümbolit sisestati
117
11. väljume ed-ist - q
Sama asja oleks võinud teha ka selliselt (nö. veateatevabalt):
bash# ed -p kasuprompt
kasuprompta
tere, nüüd kirjutame
ivake teksti
aga nime anname alles salvestamisel
.
kasupromptw nimi_hiljem
70
kasupromptq
bash#
See on paljudele tuttav programmist pine. Kui juba joe'ga on kogemus, siis ei tohiks siin probleeme olla. Ekraani all on kõik kirjas.
Emacs olla suutre poiste tekstiredaktor
Kui muudest redaktoritest räägitakse nii, et nad avavad kas ühe või enam faili ja siis lasenvad nendega tegeleda. Ning lõpus neid salvestada. Siis Emacsiga on lugu järgmine.
Avatud failid lõetakse iga üks oma bufrisse ja teksti redigeerimine on tegelikult selle bufri redigeerimine. savestamisel kirjutatakse bufri sisu faili .
Ilmselt kasutavad ka nn. muud tekstiredaktorit kah mingeid bufreid aga nii sellest vaähemalt räägitakse Emacsi puhul.
Praktiline külg:
Faili avamine (olemasoleva või uue) | Find File | C-x C-f |
Faili sulgemine (ilma salvestamate) | File Close | |
Tegevuse Katkestamine | Cancel anytihng | C-g |
Bufrite Salvestamine | C-x, C-s; C-x, s - koik avatud buhvrid | |
programmi sulgemine | C-x, C-c | |
Faili see liikumine | Moving around text | |
Ekraan üles, alla | C -v, M-v | |
Rida üles, alla | C-n, C-p | |
Sümbol edasi, tagasi | C-f, C-b | |
Sõna edasi, tagasi | M-f, M-b | |
Lause edasi, tagasi | M-a, M-e | |
Rea lõppu, algusse | C-e, C-a | |
Bufri lõppu, algusse | C-<, C-> (vajadusel hoida S all) | |
liikumine edasi 8 kohta, sarnalselt teised likumiskorraldused | C-u, 8 C-f või M-8, C-f | |
viib rea ülemisse äärde | C-u, 0, C-l | |
Buhvrite vahel (akende) liikumine | ||
Sama bufri kahte aknasse kuvamine | C-x, 2 | |
Bufrite nimekirja avamine eraldi aknasse, Tulemusena saab alla nimekirja mis on avatud. | C-x, C-b | |
ülemisse aknasse uue bufri avamine | C-x, b, puhvri nimi (töötab TAB-compliteon), Return | |
buhvri sulgemine | C-x, 1 | |
buhvrite vahel liikumine | C-x, o | |
Help'i küsimine | ||
Tutoriali avamine | C-h, t | |
Info | C-h, i | |
kasu kohta, nt C-f | C-h, k, C-f | |
Teksti sisestamine | ||
samad sümbolid reas | C-u, 6, ? | |
eelmise tähe kustutamine | Delete klahv | |
järgmise tähe kustutamine | C-d | |
eelmise sõna kustutamine | M-Delete klahv | |
järgmise sõna kustutamine | M-d | |
kursorist rea lõpuni puhtakse | C-k | |
kursorist lause lõpuni puhtakse | M-k | |
hävitatud teksi panemine teise kohta | yank | C-y, varasemad M-y |
undo | undi | C-x, u |
suspending | C-z | |
replaceing | M-x, replace-string (command comp.) mida otsida, millega asendada | |
search | incremental search | C-s, mida otsime, C-s |
See on tegelikult üks programmide pakett - sarnane MS Office'ile:
- tekstitöötlus
- tabelarvutus
- presentatsioon
11. TeX
tere