teejuht
 

1.	Sissejuhatus
2.	Süsteem 'laura' protsessid
3.	Protsessile signaali saatmine
4.	Jobs
5.	Program exit code - $?

 
1. Sissejuhatus

Eelarvamuste kõigutamiseks peab kohe mainima, et multitasking ikka on võimalik. St. et üks arvuti tegeleb korraga mitme tegevusega, kusjuures saab tuua esile ühe või teise või kolmanda .. . Praegu ei tule meelde, aga miski tarkvaratootja kasutab seda sõna vastupidist olukorda märkimaks :)
Linuxis on kõik töötavad programmid nummerdatud PID -idega (process identification). Protsessidega seoses on olemas selge seaduspära: iga protsess on nö. mingi teise protsessi poolt sünnitatud (tegelikult võib üks protsess ka teiseks muttuda - nii muutub nt. getty bash -iks). Protsessil võib olla mitu last aga lapsel võib olla ainult üks vanem. Niisiis mitte absoluutne analoogia inimestega.
Kui süsteem käivitatakse toimub midagi sellist:

1. arvuti leiab kuidagi (nt. LILO abil) bootloader'i vajalikud osad
2. loeb üles kerneli (/vmlinuz)
3. leiab failisüsteemist üles faili /sbin/init -  kõikide protsesside ema (init-i PID = 1 ja PPID=0)
4. edasi loetakse läbi /etc/rc.d/.. scriptid (rc - run command) ja käivitatakse palju süsteemi kui terviku seisukohalt olulisi programme
5. lõpuks ilmub ekraanile login prompt (st. käivitatakse getty - get tty)
6. kui getty'i saab username ja parooli siis ta käivitab bash shelli (tegelikult getty asendab ennast bash'iga) - kasutaja login shelli.
7. sealt edasi on teie valik millised protsesse edasi teha

Protsessidega on selline tore lugu et neid saab peatada (st. ära tappa, kill, terminate) ja katkestada (suspend, stop). Peatamise ja katkestamise vahe seisneb selles, et peatatud protsessiga on kõik lõppenud aga katkestatud protsessi saab jätkama panna sellest kohast kus ta tegevus peatati. Ja veel oluline asi - igal protsessil on omanik. Olulistel protsessidel on omanikuks root. Reegel on selline, et peatada ja ära tappa saab vaid endale kuuluvaid protsesse.

2. Süsteem 'laura' protsessid

Vaatame ühte tabelit kus on kirjas kõik süsteemis laura.oolberg.co (192.168.1.2) töötavad protsessid koos asjajuurde kuuluvate andmetega (ethernetis on kaks linuxi arvutit suvi (192.168.1.3) ja laura):

peale laura bootimist:

- logis tema klaviatuurilt sisse tty2-alt 'kruu' ja andis käsk 'talk [email protected]' ; suve root vastas talle talk kruu@laura
- logis tema klaviatuurilt sisse tty3 -alt 'triin' ja andis käsu 'mc'
- suvest tegi root telnet'i laurasse ja login end sisse imre alt ja tegi  'ps  fjax > psfjax'  mis on all toodud
- suvest tegi root veel 'ftp laura' ja logis imre alt sisse (suvel jookseb X)

laura protsessid, fail psfjax:

 PPID   PID  PGID   SID TTY TPGID  STAT  UID   TIME COMMAND
    0     1     0     0  ?     -1  S       0   0:02 init [3]
    1     2     1     1  ?     -1  SW      0   0:00 (kflushd)
    1     3     1     1  ?     -1  SW<     0   0:00 (kswapd)
    1     4     1     1  ?     -1  SW      0   0:00 (nfsiod)
    1     5     1     1  ?     -1  SW      0   0:00 (nfsiod)
    1     6     1     1  ?     -1  SW      0   0:00 (nfsiod)
    1     7     1     1  ?     -1  SW      0   0:00 (nfsiod)
    1    13    13    13  ?     -1  S       0   0:00 /sbin/update
    1    63    40    40  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/rpc.mountd
    1    67    40    40  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/crond -l10
    1    54    54    54  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/syslogd
    1    57    57    57  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/klogd
    1    59    59    59  ?     -1  S       1   0:00 /usr/sbin/rpc.portmap
    1    61    61    61  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/inetd
   61    92    61    61  ?     -1  S       0   0:00  \_ in.telnetd
   92    93    93    93  p0   155  S    1002   0:00  |   \_ -bash
   93   155   155    93  p0   155  R    1002   0:00  |       \_ ps axfj
   61   145    61    61  ?     -1  S    1002   0:00  \_ ftpd: suvi.oolberg.co:imre: IDLE
    1    65    65    65  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/rpc.nfsd 
    1    75    75    75  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/httpd
   75    76    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75    77    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75    78    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75    79    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75    80    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75   118    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
   75   119    75    75  ?     -1  S   65534   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
    1    81    81    81  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/smbd -D
    1    83    83    83  ?     -1  S       0   0:00 /usr/sbin/nmbd -D
    1    85    85    85  ?     -1  S       0   0:00 gpm -R -m /dev/mouse -t ms
    1    86    86    86   1    86  S       0   0:00 /sbin/agetty 38400 tty1 linux
    1    87    87    87   2   128  S    1000   0:00 -bash
   87   128   128    87   2   128  S    1000   0:00  \_ talk root@suvi
    1    88    88    88   3   136  S    1003   0:00 -bash
   88   136   136    88   3   136  S    1003   0:00  \_ mc
  136   137   137   137  ?     -1  S       0   0:00      \_ cons.saver /dev/tty3
  136   138   138   138  p1   138  S    1003   0:00      \_ bash -rcfile .bashrc
    1    89    89    89   4    89  S       0   0:00 /sbin/agetty 38400 tty4 linux
    1    90    90    90   5    90  S       0   0:00 /sbin/agetty 38400 tty5 linux
    1    91    91    91   6    91  S       0   0:00 /sbin/agetty 38400 tty6 linux

Siit tabelist saab teha hulka järledusi, kommenteerime rasvaseid ridu järjekorras:

- init'i PID (process identification) on 1 ja PPID  (prosess parent identification) on 0
- inetd on daemon mis sünnitab vajadusel ftp ja telnet'i kutsele vastuseid
- httpd -dest on üks teiste httpd'de ema (vt. PID ja PPID numbreid) ja nad on daemonid mis teenidavad netscapega tulnud külalisi
- gpm on hiirega tegelev programm
- tty1, 4, 5 ja 6 getty'd ootavad aga tty2 ja tty3 on getty muutunud bash-iks ja sünnitanud uusi protsesse.
- STAT tulba S tähendab started
- ja TTY tulba ? tähendab, et protsessiga pole ühtki terminali seotud
 
Kopeerisin siia alla ka veel ühe laural antud käsu output'i (olen ju sinna imre'na sisse loginud)

laura:~$ ps axfju
USER       PID %CPU %MEM  SIZE   RSS TTY STAT START   TIME COMMAND
bin         59  0.0  1.3   824   312  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/rpc.portmap
kruu        87  0.0  2.6  1128   608   2 S    12:26   0:00 -bash
kruu       128  0.0  2.6  1116   608   2 S    12:32   0:00  \_ talk root@suvi
root         1  0.1  1.5   828   356  ?  S    12:26   0:02 init [3]
root         2  0.0  0.0     0     0  ?  SW   12:26   0:00 (kflushd)
root         3  0.0  0.0     0     0  ?  SW<  12:26   0:00 (kswapd)
root         4  0.0  0.0     0     0  ?  SW   12:26   0:00 (nfsiod)
root         5  0.0  0.0     0     0  ?  SW   12:26   0:00 (nfsiod)
root         6  0.0  0.0     0     0  ?  SW   12:26   0:00 (nfsiod)
root         7  0.0  0.0     0     0  ?  SW   12:26   0:00 (nfsiod)
root        13  0.0  1.1   800   260  ?  S    12:26   0:00 /sbin/update
root        54  0.0  1.8   836   412  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/syslogd
root        57  0.0  2.2  1016   520  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/klogd
root        61  0.0  1.4   824   336  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/inetd
imre       166  0.1  3.0   936   696  ?  S    13:05   0:00  \_ ftpd: suvi.oolberg.co: imre:IDLE
root        92  0.0  2.2  1108   504  ?  S    12:26   0:00  \_ in.telnetd
imre        93  0.0  2.6  1128   608  p0 S    12:26   0:00      \_ -bash
imre       169  0.0  1.8   892   416  p0 R    13:06   0:00          \_ ps axfju
root        63  0.0  1.8   872   412  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/rpc.mountd
root        65  0.0  1.8   892   420  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/rpc.nfsd
root        67  0.0  1.4   824   340  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/crond -l10
root        75  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/httpd
nobody      76  0.0  2.8  1080   656  ?  S    12:26   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody      77  0.0  2.8  1080   648  ?  S    12:26   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody      78  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:26   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody      79  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:26   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody      80  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:26   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody     118  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:30   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
nobody     119  0.0  2.5  1056   584  ?  S    12:30   0:00  \_ /usr/sbin/httpd
root        81  0.0  2.6  1248   616  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/smbd -D
root        83  0.0  2.7  1096   620  ?  S    12:26   0:00 /usr/sbin/nmbd -D
root        85  0.0  1.4   832   324  ?  S    12:26   0:00 gpm -R -m /dev/mouse -t ms
root        86  0.0  1.2   816   292   1 S    12:26   0:00 /sbin/agetty 38400 tty1 linux
root        89  0.0  1.2   816   292   4 S    12:26   0:00 /sbin/agetty 38400 tty4 linux
root        90  0.0  1.2   816   292   5 S    12:26   0:00 /sbin/agetty 38400 tty5 linux
root        91  0.0  1.2   816   292   6 S    12:26   0:00 /sbin/agetty 38400 tty6 linux
triin       88  0.0  2.6  1124   604   3 S    12:26   0:00 -bash
triin      136  0.0  3.8  1700   876   3 S    12:34   0:00  \_ mc
root       137  0.0  1.1   812   264  ?  S    12:34   0:00      \_ cons.saver /dev/tty3
triin      138  0.0  2.6  1132   600  p1 S    12:34   0:00      \_ bash -rcfile .bashrc
laura:~$
 

Siit on näha ka protsesside omanikud aga pole näha PPID numbreid. Ma kahjuks ei osanud anda ps 'le sellised võtmeid, et näha omanikke, PID ja PPID numbreid korraga :(

Siiamaani kõneldud jutu mõte oli anda aimu ja vahendeid (man ps) mis süsteem on ja kuidas olukorda jälgida. Jah, veel on abiks programm top - seda pole aga mõtet lihtsalt taustaks käima jätta, pidi masinat suhteliselt palju koormama.

3. Protsessile signaali saatmine

See on viisakalt öeldud. Tihti on vaja saata kaht moodi signaale:

- tappa ära: kill <PID> nt. mc tapmiseks kill 136. kui ei sure siis saata kill -INT 136 või isegi kill -TERM 136
- lasta protsessile vastaval programmil uuesti läbi lugeda .conf failid: nt. killall -HUP httpd web'i serveri jaoks

Tapmislusti vähendamiseks peab tunnistama, et protsesse (programme) on loomulik lõpetada programmi sisemisi vahendeid kasutades: nt. mc puhul F10. Muidu võivad protsessid zombideks muutuda ja see on halb.

4. Jobs

Kui üks kasutaja on end masinasse vaid üks kord sisse loginud ja  õiendab oma shellis, siis shell võimaldab sellist asja nagu job control (tegelikult on igal bash shellil oma jobid - st. kui on kaks xterminali lahti, siis kummagil on oma jobs list kuigi protsessid käivad ikka samal protsessoril külas :). Arvutid töötavad nii kiiresti ja inimesed nii rahulikult, et ega korraga polegi tavaliselt vaja mitut programmi tööle panna aga vahel siiski. Programmid võivad nö. käia kahes olekus:

ees - foregroundis (siis oleme proptist ilma!)
taga - backgroundis (prompt jääb alles aga programm töötab).

Samuti saab juba kuskil töötavaid programme viia backgroundi või tuua foregroundi.

Tavaliselt käivitatakse programm trükkides tema nimi käsureale ja vajutades reavahetust. Nii läheb ta tööle foregroundis. Nii töötavat programmi saab:

- peatada Ctrl + C -ga (see on sisuliselt kill -INT <PID> saatmine)
- katkestada (kusjuures jääb võimalus teada panna jätkama poolelijäänud kohast käsuga fg) Ctrl+ Z -ga

Näited:

yes

käivitame programmi yes mis hakkab trükkima y tähti standard output'i.

bash # yes
y
y
y
....
Ctl + C

ja proovige ka

bash # yes
y
y
y
..
Ctl + Z
[1]+  Stopped                 yes
bash #

ja

andes käsu jobs näete mis tööd parasjagu kuidas on:

bash #jobs
[1]+  Stopped                 yes
bash #

ja kui tahate ta taas tööle panna siis kasuga fg

bash # fg
y
y
y
..

Lõpuks tapke ära Ctrl +C

See on muidugi loll näide  :(
 

aastad, kuud, nadalad

kui meil on olemas näiteks kolm programmi nadalab, kuud ja aastad mis ei tee tegelikult midagi aga ekraani ka ei puutu siis saame nad korraga tööle panna selliselt:

bash# aastad &; kuud &; nadalad &
 
kõige lihtsam:

#include<stdio.h>
{
while (1);
return 0;
}

see on mul ära kompilleeritud ja kopeeritud nende kolme nime alla kataloog /bin :)

ning andes käsu

bash # jobs

näeme midagi sellist:

[1]      Running    aastad
[2]-     Running    kuud
[3]+     Running    nadalad

kui soovime mingil põhjusel tuua neist mõne esiplaanile, siis anname käsu

fg %jobnumber
nt.
bash # fg %2

kui tahame ta nüüd korraks katkestada siis vajutame Ctrl + Z

(vaadake jobs kasuga mis sai)

kui aga taas jätkata

fg %jobnumber või
bg %jobnumber

kui aga tahame mõne ära lõpetada

kill %jobnumber
 

NB! toodud käske ei saa muidu anda kui prompt pole vaba. Nii et peate vajadusel saatma kõik background'i.
Õigluse huvides olgu üteldud, et programm top näitab hästi ära ja update'b ps -i. Proovige!

Ei väsi rõhutamast, kui olla kahest kohast ühte masinasse sisse loginud, siis on jobid eraldi nummerdatud kuivord käivad kaks shelli ja job control on shelli feature. Veelgi: fg, bg on shelli nö. sisemised käsud.

5. Protsessi exit code

Osutub, et UNIX-is programmid ehk protsessid mitte ei lõpeta oma tööd ja kõik vaid tagastavad neid väljakutsunud keskonnale arvu näitamaks kuidas protsess lõppes. Tõsisele programmeerijale on oluline teada enamat kui siin järgnevast aga shell script'tide kirjutamiseks esialgu piisab ka sellest.

Teeme lihtsad katsed:

1.
bash # ls
mina
sina
tema

bash # echo $?
0

2.
bash # kaskmidakindlastieiole
bash: kaskmidakindlastieiole: command not found
echo $?
127

3.
bash # ls | grep mina
echo $?
0

4.
bash # ls | grep mina
echo $?
1

niisiis, keskkonnamuutuja $? omandab viimasena lõpetanud protsessi exit code'i väärtuse, mis on üldiselt 0 kui asi õnnestus ja mittenull kui ebaõnnestus. Siin on paha see, et C keeles loetakse õnnestumiseks 1 ja 0 mitteõnnestumiseks (tõene ja mittetõene loogilise tehte tulemus) . Aga mis teha, traditsioonid, traditsioonid ...