Õigupoolest peaks sellest asjast kõnelema failisüsteemi teema juures, aga kuivõrd see on oluline ja praktiline asi, siis ei ole ehk tähelepanu pööramine liiast. Nagu teada asuvad Linux'i puhul kõik failid ühtses kataloogipuus (aga nt. MS Windows'ites kasutatakse partitsioonide tähistamiseks nn. kettatähti: A, B on pehmeketta seadmed ja C, D, E ... Z - kõvaketaste partitsioonid).
 
Linuxi puhul on tähelepanuväärne see, et ta suudab lugeda ja kirjutada peale enda Second Extended (ext2) failisüsteemi ka paljusid teisi levinud failisüsteeme (mh. FAT pikkade ja lühikeste nimedega, OS2 HPFS, minix). Et see tõesti nii oleks on vaja vastavad asjad kernelisse sisse või mooduliteks kompileerida. Soovitavalt mooduliteks. Muuseas, moodulid asuvad kataloogis /lib/modules/... ja kui seal on nt. fail vfat.o, siis on tõenäoliselt võimalik lugeda kirjutada W95 partitsiooni. Seda kas moodul on kasutusel saab näha käsuga lsmod; ja kui ei ole kasutusel, siis aitab käsk modprobe vfat. Jne.

Linux käsitleb pehme- ja kõvakettaid kaunis võrdväärsete seadmetena. Vähemalt selles mõttes, et enne floppy ketta seadmesse panekut  ja peale väljavõtmist tuleb täita samad käsud,et mis kõvaketta juurde ja tagant ühendamisel.
 

Toome kohe ära sammud mida tuleb läbida selleks et infokandjale kirjutada/lugeda alustades algusest.
(Konkreetsed näited puutuvad floppy ketast)

1. Seade (CD-ROM, HDD, Floppy) tuleb füüsiliselt arvutisse ühendada
2. Vajadusel sisestage sinna infokandja (floppy, cdrom)
3. Vajaduse formaatige (low-level)

floppy ketas: fdformat /dev/fd0
kõvaketas   : CMOS SETUP'ist või veel parem tehases
cdrom       : read - only medium

4. kontrollige kas seadmel on bad block'e:

bash# badblocks -v /dev/fd0

5. teke kettale fsck:

bash# fsck /dev/fd0

4. Vajadusel looge failisüsteem

kõvaketta ja floppy peale nii:

süsteemi tüüp        käsk
ext2                mke2fs  /dev/fd0
ext2                mke2fs  /dev/hda1
msdos               mkdosfs   - " -   (praktiliselt soovitatakse teha vastav
                                       partitsioon ja failisüsteem dos'i enda fdiski ja format'iga)

5. Looge mount point ehk kataloog kuhu alla seadme failisüsteem läheb

kõigi seadmete puhul

mkdir /soovitud_nimi

nt.
mkdir /a
mkdir /floppy
mkdir /hda2_ext
mkdir /hda3_msdos
mkdir /hda4_vfat

6. Mount'ime seadme külge:

vastavalt mountitavale süsteemile tuleb teist parameetrit muuta:

failisüsteem                    käsk

ext2 (linux)                    mount -t  ext2             /dev/fd0        /floppy
iso9660 (cdrom)                           iso9660          /dev/hda2       /hda2_ext2
msdos (lühikesed nimed)                   msdos            /dev/hda3       /hda3_msdos
vfat (pikad nimed)                        vfat             /dev/hda4       /hda4_vfat
image failid                              vfat -o loop     /img.fail       /a
 

7. Toimetame oma asjad failidega

8. Umount'ime seadme:

umount /dev/fd0
 

9. Alles nüüd võib floppy või cd -rom'i plaadi välja võtta

Allpool on toodud erinevate seadmete puhul olulisi tähelepanekuid.

2. Floppy kettad

Floppy'de peale tehakse tavaliselt kas vfat, msdos, ext2 või ei tehtagi failisüsteemi. Viimasel juhul kantakse info sinna/sealt:

dd if=/bare.i    of=/dev/fd0
dd if=/dev/fd0   of=/disk.image.144
 

Need mainitud failisüsteemid peavad olema kernelis või moodulitena olemas

modprobe vfat
modprobe msdos

Allpool on näiatud kuidas image faile mountida.

3. CD-ROM

CD-ROM'i dele kirjutatakse tavaliselt iso9660 failisüsteem. Ja seadmed ise on nn. IDE-ATAPI tüüpi. Et nendega tegelda tuleb vastav asi kernelisse kompileerida ja moodul vajadusel laadida 'modprob iso9660'

Füüsiliselt on vahest vaja seade ka arvutile külge ühendada

Samasugune on lugu ka kõvaketta partitsioonidega:

Lülitage arvutil vool välja, ühendage kõvaketas juurde, vajadusel paigutage jumpereid ümber ja detectige CMOS SETUP'ist uus vint ära. Seejärel bootige linux üles ja samad sammud nagu floppy puhul.

CDROM -iga on sama asi: kui CD peab enne mountimist sees olema ja seda ei tohi välja võtta enne umount'i.
 

4. Kõvaketas

Kõvaketta partitsioonide mountimine toimub sarnaselt eeltoodutele.  Kõvakettaga tegelemisel on linuxi puhul tänuväärne see, et isegi partitsioonide ja failisüsteemide muutmisel ei pea arvutit rebootima nagu, praegu ei tule keelele, aga on üks teine OS.

Külla aga saab badblocks'iga kontrollida bad blocke. Ja vee on üks abiks programm:

bash# fuser  -v -m /dev/hda6
                     USER       PID ACCESS COMMAND
/dev/hda6            root         1 .rce.  init
                     root         9 .rce.  update
                     root        10 frce.  kerneld
                     root        30 frce.  kerneld
                     root        65 .rce.  klogd
                     root        66 frce.  syslogd
                     root        68 frce.  rpc.portmap
                     root        70 frce.  inetd
                     root        72 .rce.  rpc.mountd
                     root        74 .rce.  rpc.nfsd
                     root        76 frce.  crond
                     root        82 frce.  sendmail
                     root        89 frce.  bash
                     root        90 frce.  agetty
                     root        91 frce.  agetty
                     root        92 frce.  agetty
                     root        93 frce.  agetty
                     root        94 frce.  agetty

Teadupärast annavad käsub umount ja mount vahet busy veateate - siit on aga näha mis seis on.

Ning käsk fsck (file system check) võimaldab kontrollida failisüsteemi korrasolekut. NB! enne tuleb failisüsteem umount'ida.

bash# fsck /dev/hda8
Parallelizing fsck version 1.10 (24-Apr-97)
e2fsck 1.10, 24-Apr-97 for EXT2 FS 0.5b, 95/08/09
/dev/hda8 is mounted.  Do you really want to continue (y/n)? no

check aborted.

bash# umount /dev/hda8
bash# fsck /dev/hda8
Parallelizing fsck version 1.10 (24-Apr-97)
e2fsck 1.10, 24-Apr-97 for EXT2 FS 0.5b, 95/08/09
/dev/hda8: clean, 5358/665840 files, 605366/665248 blocks
bash#
 

5. Image file
 
See on tõeliselt 'weird'- linux võimaldab mountida image file. Toome näite floppy kohta:

1. teeme /dev/fd0 -s olevat vfat failisüsteemiga floppyst image faili (floppy ei pruugi olla mountitud)

selleks on kolm võimalust, kasutage vaid ühte!

bash# cat /dev/fd0 > /img.144
bash# dd if=/dev/fd0 of=/img.144
bash# cp /dev/fd0 /img.144
 
 2. veenudme, et kernelis on loobback sees (mitte see mis puutub network'i :)
 
 make menuconfig; Floppy, IDE and other block devices -> Loopback device support
 vajadusel modprobe loop

3. mountime image faili /a alla

bash# mount -t vfat -o loop /img.144 /a
mount: Could not find any loop device, and, according to /proc/devices,
       this kernel does not know about the loop device.
       (If so, then recompile or `insmod loop.o'.)

bash# modprobe loop
bash# mount -t vfat -o loop /img.144 /a
bash# df
Filesystem         1024-blocks  Used Available Capacity Mounted on
/dev/hda6             991000  895730    44066     95%   /
/dev/hda2            1023856  996400    27456     97%   /nt.40
/dev/hda5             310264  292016    18248     94%   /os2
/img.144                1423    1111      312     78%   /a

Ja töö lõpetamisel umount!

6. Suured kataloogid eraldi partitsioonidel

Niisiis oletame, et meil on kaks kõvaketast partitsioonidega:

/dev/hda1 - swap, 96 M
/dev/hda2 - root, 600 M
/dev/hda3 - /home, kasutajate kodukataloogid, 2 000 M
/dev/hdb1 - /usr kataloogi alla jäävad failid 1200 M

Selgitused:

swap on arvuti nö. mälu pikendus ja seda kasutab ta 'iseenesest' peale inistsialiseerimist rc scriptides:

mkwap /dev/hda1
swapon /dev/hda1

root on see partitsioon kus asub kernel /vmlinuz ja enamus juurika kataloogidest (/etc, /bin, /root, /dev)

Tavaliselt on nii, et kasutajate kodukataloogid moodustavad küllalt suure struktuuri ja süsteemi uuendamisel või ümbersättimisel on mugavam, kui see asub kas füüsiliselt erineval kettal või vähemalt eraldi partitsioonil mida on nii kergem backup'pida.

Toodud näite olukorra kohta öeldakse, et hda3 on mount'itud juurika /home kataloogiks. Seda tehakse praktiliselt nii:
 
 

1. luuakse juurikale tühi /home kataloog:  (Tõsi, tavaliselt on ta sel olemas, sel juhul tuleks tema sisu kopeerida teise nime alla: )	mkdir /home  (mv /home /home_old; mkdir /home)
2. Mountime tühja failisüsteemiga partitsiooni  /dev/hda3 -e /home -ks	mount -t ext2 /dev/hda3 /home
3. Vajadusel liigutame vana tagasi:	mv /home_old /home

 
Tulemuseks on see, et failid mis asuvad /home'ist allpool asuvad reaalselt teises partitsioonis kui muu juurikas.

Sarnaselt on toimitud /usr kataloogiga.
 

7. /etc/fstab

See on fail kus on kirjas millised kataloogid mountida külge süsteemi bootimisel; tüüpiliselt näeb see fail välja selline:

/dev/hda7       swap        swap        defaults                                   0   0
/dev/hda6       /           ext2        defaults,usrquota                          0   1
/dev/hda2       /nt.40      vfat        defaults                                   0   2
/dev/hda5       /os2        vfat        defaults                                   0   2
/dev/hda8       /hda8       ext2        defaults                                   0   2
/dev/fd0        /floppy     ext2        noauto                                     0   0
/dev/fd0        /a          vfat        noauto                                     0   0
/dev/hdd        /cdrom      iso9660     ro,noauto                                  0   0
none            /proc       proc        defaults                                   0   0
laura:/         /fromlaura  nfs         noauto,rsize=8192,wsize=8192,timeo=14,intr 0   0

Selgitused:

tulp
    1: seade kus füüsiliselt mountitav asi asub
    2: kataloog kuhu seade läheb
    3: failisüsteem
    4: nn. optionid
    5: dump info 
    6: fsck info

optionid:

defaults on defaults
noauto tähendab, et failisüsteemi ei laeta kohe külge aga hiljem piisab anda nt vfat floppy jaoks käsk: mount /a
ro on 'read only'
usrquota näitab, et seadet kontrollib quota

eelviimane tulp:

soovitatakse panna tavaliselt 0, seda väärtust kasutab program dumpe2fs oma salapärastel eesmärkidel

viimane tulp:

root'il soovitatakse panna 1
teistel 2

need arvud näitavad check'imise järjekorda bootimisel omal moel. Kui panna 0 siis fsck ei pööra talle tähelepanu.
Muide, fstab-i failisüsteemid laadib /etc/rc.d/rc.S -i rida

/sbin/mount -avt nonfs