| 1. | Sissejuhatus |
| 2. | Distributsioonid |
| 3. | Muu tarkvara Linux'ile |
|
4.
|
Help |
Linux on arvuti operatsiooni-süsteem (OS), mille kohta tuleb muuseas mainida järgmist:
1. läheb tööle nn. PC peal (st. 486, Pentium whatever)
ja mitte ainult
2. omab graafilist interface (X-windows)
3. mitmekasutajasüsteem (login imre ... logout) koos võrgu
toetusega
4. multiprocessing süsteem (võimaldab tööle panna
samaaegselt mitut programmi)
5. OS-i ja rakendustarkvara jagatakse ilma rahata (tõsi, osa
rakendustarkvara on võimalik vaid raha eest omandada)
6. sobib nii serveriks kui tööjaamaks
7. omab tehnilisest ja kasutaja seisukohast väga suurt sarnasust
kommerts - UNIX'itega.
Ilmselt tuleks mainida palju muudki aga järgnevatelt linkidelt
tuleb see ehk lugemise/proovimise käigus ise välja.
Peab ütlema, et linux on sobiv sellisele arvutikasutajale, kes
pole ükskõikne kuidas normaalne arvutisüsteem sisuliselt
funktsioneerib. Ta annab võimaluse mugavasti programmeerida, mängida
ühe masina peal maha enamus insterneti teenustest (e-mail, web, ftp,
telnet ..). Minu arvates on linux kõige sobivam arvuti operatsiooni-süsteem
arvuti õpetamiseks/õppimiseks.
Linux'i on välja mõtelnud Linus Torvalds 1991 aastal kui ta õppis Helsingi ülikoolis. Samuti öeldakse, et see on OS, mis on tegelikult kokku pandud mitte ühe isiku poolt vaid arvutihuviliste osavõtuga üle maailma. Ja kõige olulisem on see, et süsteem on pidevalt arenev:
- järjest tuleb välja uusi kerneleid (progamm, mis korraldab
kõige põhilisemaid süsteemi funktsioone)
- järjest rohkem antakse välja rakendustarkvara linux'i platvormile
- järjest rohkem ilmub internetis materjali (sh. õpeematerjali)
linuxi kohta
Linuxit jagatakse nn. distributsioonides: need on komplektid tarkvara ca 120 MB mida saab ftp -ga tõmmata:
ftp.funet.fi
www.slackware.org
ftp.cdrom.com
Nagu öeldakse "Linux comes like any ohter good thing in many flavors"ja nii on ka mitmeid erinevad linux'eid:
Slackware, RedHat, Debian, Caldera, SuSe, ...
See no. distributsioon sisaldab:
- kernelit:
OS on kontsentreeritud kernelisse - ca 400 KB ja mooduliteks, mis korraldavad
põhilisi funktsioone (protsessori, mälu, kõvaketta,
võrgukaardi, videokaardi ja nimetamata seadmete ja perifeeriaseadmete
kasutamine)
- ning rakendusprogramme:
mc, joe, fvwm, gcc, xfm, ...
Distributsioonis on failid jagatud kataloogidesse, Slackware 3.5 puhul
selliselt:
| A - seeria (a1, a2, a3, ..a9) | põhisysteem - vähemalt see on vajalik |
| AP - ap1 | olulised rakendused, õpetusjutud ehk man page'd |
| D | programmeerimisvahendid: C, C++ |
| E | emacs - tekstitöötlus |
| F | FAQ - õpetussõnad |
| K | Kerneli source |
| N | arvutivõrk, web, ftp, news, mail, print, ISP serverid / kliendid |
| TCL | TCL programmeerimisvahendid |
| Y | mängud |
| X | X Windows System - graafiline keskkond XFree86 |
| XAP | X -i rakendused |
| XD | X arendused |
| XV | XView, Window Managerid |
| T | TeX - professionaalne tekstitöötlus |
Niisiis, mida Linuxiga teha saab sellest saab aimu paremast tulbast.
Rõhutamist vajab aga fakt, et distributsiooni tarkvaraga ei pruugi piirduda. Kombeks on internetis levitada nn. sourcedena lisaks muud tarkvara (või distributsioonis sialduva uusi verisoone):
Interneti Browserid, ISP kliendid, shellid, aknahaldurid, programmeerimisvahendid,
kernelid, spetsiaalsed rakendused (GIS, matemaatika)- palju asju.
Konkreetselt:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ja siia alla on mul peidetud jutt selle kohta kust õpetust võib
saada. Jah, ma ei saa aru inimestest kes oma kodulehekülje avalehele
panevad lingid teistele lehekülgedele, see on kui käsk - "Minge
ära siit, minge sinna!" :)
| 1. | Kui installeerite linuxit, siis kindlasti valige ka F - seeria ja mõnes kohas veel pakub ta installeerida manuaale. Tehke seda. Need nn. dokumendid satuvad katalogi /usr/doc/faq/.... |
| 2. | peaaegu kõiki arvuti käsud on näha kataloogides
/bin ja /sbin. sealt vaadake käsu nimi ja andke
bash# man see_nimi nt bash# man bash |
| 3. | Üks, minu meelest segane süsteem on mida linux ka installida
lubab on info
bash # info, seal saab q -ga välja :) |
| 4. | Internetis on palju kohti, kus on head inimesed juttu välja pannud.
kasutage otsingumootoreid (www.metacrawler.com, www.neti.ee).
teada kohad (ega seal lausa õpikuid palju vist pole):
|
| 5. | interneti ajakiri Linux Gazette on olemas, see on neil number haaval kokku pakitud ja saab alla tõmmata |