teejuht
| 1. | Sissejuhatus |
| 2. | Kronoloogia |
| 3. | UNIX'id |
|
4.
|
Linux'id |
Järgnev jutt annab ülevaate UNIX'i arengust ajaloolises perspektiivis. Siit peaks selgeks saama arvutiinimeste kõnepruugis tihti esinevate sõnada (BSD, SCO, Ritchie &Kernighan ..) päritolu, ehk küll vaid mõningal määral.
Andrei Robatshevski raamatust Operatsioonisüsteem UNIX on reastatud
fakte. Pöörake tähelepanu kahele olulisele trendile: BSD
UNIX ja System V.
Linux on võtnud üle mõnda siit mõnda
sealt.
Moraal: osates Linuxit peaks hakkama saama UNIX'tes
| 1965 | Bell Telephone Laboratories, General Electric Company
ja Massachusetts'i Ülikooli Tehnoloogia Instituut alustasid uue OS-i
väljatootamist - MULTICS - MULTiplexed
Information and Computing Service
See MULTICS jäi lõpetamata, aga märgime, et Bell Labs-i poolt võtsid osa Ken Tompson ja Dennis Ritchie |
| 1969 | Bell Labs väljus projektist kuid mehed jätkasid tööd mugava programmeerimiskeskkonna loomiseks. Tol aastal saadigi tööle üks teine OS millele nime andis Brian Kernighan - UNIX |
| 1971 | Bell Labsi patendinduse osakonnal oli vaja OS-i ja valituks osutus
UNIX.
Olid olemas käsud: cat, chdir, chmod, cp, ed, find, mail, mkdir, mkfs, mount, mv, rm, ,rmdir, wc, who Need käsud peaksid illustreerima seda fakti, et loodud OS oli mitmekasutaja (multiuser) süsteem. OS oskas suhelda üle võrgu ja võimaldas lahendada mitut ülesannet samaaegselt (multitasking) Võiks mõtelda ka sellele, et Albert Einstein oli seotud oma karjaari algul samuti patendindusega. UNIX'it kasutati PDP -11 masinate peal: 16 kB kernel, 8 kB rakendusprogrammid, 512 kB kõvaketas. Ken Tompson töötas välja B-keele (initerpretaator) Kernighan ja Ritchie lõid seda arvestades C-keele. |
| 1973 | UNIX-i kernel kirjutati C keeles - sinnamaani tehti seda madalkeeltes
(assemblerites).
Loodi UNIX System Group - USG Kerneli kirjutamine kõrgkeeles tähendas praktiliselt seda, et teda sai lihtsamini portida eri riistvaraliste platvormide vahel. See aga tähendas levikut (Autorid olid tunnistanud siis, et oleks nad kerneli teinud assembleris oleks asi saanud väiksem ja 20 % kiirem, aga asi oli uues suhtumises). |
| 1974 | Seadusandluse tõttu ei saanud AT & T (kelle alla kuulus
Bell Labs) UNIX-it müüa küll aga levitati seda akadeemilistes
ringkondades.
Anti välja 4 Edition - Berkely Ülikoolis Californias. Siit algab üks tugev UNIX- arendamise suund - BSD UNIX. |
| 1975 | Sixth Edition - kirjutatud täielikult C - keeles. (kokku oli verisioone 10 mida andi välja 1971 - 1989) |
| 1977 | oli olemas ca 500 töötavat UNIX-i süsteemi. Süsteemi hakati müüma. Samuti porditi teda edukalt PDP-dest erinevatele arvutitele (nt. VAX). |
| 1978 | Toetudes 6 ndale Editionile anti välja esimene BSD UNIX |
| 1979 | Seventh Edition - lisandus Bourne shell
Selle baasil tehti Kalifornias 3BSD |
| 1982 | Seoses UNIX-i populaarsuse kasvuga tekkis palju erinevaid versioone
ja tootjaid (nt. BSD). Et mitte kaotada initsiatiivi ühendas
AT&T mitmed olemasolevad versioonid ja tulemuseks oli System III Siit loetakse ühe teise tugeva UNIX-i suuna algust |
| 1983 | AT&T avaldas uues versiooni System V ja seejärel
System V Release 2 (SVR2)
Anti välja 4.2BSD UNIX millesse oli integreeritud US kaitseministeeriumi poolt tellitud võrguprotokollid üldnimetusega TCP/IP |
| 1986 | 4.3 BSD |
| 1987 | AT&T avaldas uue SVR3 |
| 1988 | AT&T ja Sun Microsystem sõlmisid lepingu,
et hakkavad Sytem V edasisi versioone koos arendama
Paljud teised olulised firmad nagu IMB, DEC, HP lõid organisatsiooni OSF - Open Software Foundation. Liigne on vist ütelda miks loodi OSF - tulemusena loodi OS OSF/1 |
| 1989 | SVR4 - Sun MicroSystems, Berkeley Software Distribution ja AT&T koostöö. (mõnesmottes sümbioos iga firma pakutavatest OS-idest, vastavalt (SUnOS, BSD UNIX ja System V) |
| 1991 | Loodi Minixi eeskujul OS Linux - mõnes mottes UNIX-i port x86 arvutitele - autor Linus Torvalds, ilmselt mitte ainuisikuliselt) |
| 1993 | 4.4 BSD |
3. Olulised ja tuntud UNIXi versioonid
Praktiliselt on riistvara tootjad ka tarkvaratootjad.
| Sun Microsystems | SunOS, Solaris |
| Helwett - Packard | HP - UX |
| IBM | AIX |
| Silicon Graphic | IRIX |
| DEC | Digital UNIX |
| Santa Cruz Operation | SCO UNIX |
Slackware Linux olla nn. BSD suuna esindajate laadi ja RedHat Linux
System V moodi.