teejuht
 
 

1.	Sissejuhatus
2.	I/O suunamine kasutamata deskriptoreid 0, 1, 2
3.	I/O suunamine kasutades deskriptoreid 0, 1, 2
4.	Kokkuvõttev tabel

 

1. Sissejuhatus

Kui veidi järele mõelda siis on tõesti ehk õige väita, et programmil on

- sisend kust sisenevad programmi andmed (tavaliselt saab programm sisendi  klaviatuurilt ehk standard inputist, arv 0)
- väljund mille kaudu väljuvad programmist töödeldud andmed  (tavaliselt lähevad nad monitorile ehk standard output'i, arv 1)
- veaväljund mille kaudu väljuvad programmist veateated (tavaliselt monitorile, mida nimetatakse sel puhul standard error'iks, arv 2)

Linux's saab küllaltki paindlikult prgrammide nn. mulkudesse ja mulkudest tulevaid andmevooge edasi ja ümber suunata. Enamasti on need ümbersuunamised mingi filtreerimise moodi moega aga mitte ainult.

2. I/O suunamine kasutamata deskriptoreid 0, 1, 2
 
 

>   programmi väljundi ümersuunamine	Suuname kalendri ekraanile toova käsu väljundi faili.   bash# cal 4 1998 > aprill_1998   (tehes ls ja cat aprill_1998 võib veenduda, et asi toimis)   suuname väljundi floppy' kettaseadmele   bash# cal 4 1998 > /dev/fd0   suuname väljundi kellegi teise terminalile   bash# cal 4 1998 > /dev/tty3
<   programmi sisendi ümbersuunamine	bash# cat < aprill_1998   bash# wc < aprill_1998   tõsi paljud programmid on arvestatud nii, et nende sisend tuleb failist, sestap töötab ka selline variant:   bash# cat  aprill_1998   bash# wc  aprill_1998
-   klaviatuurilt ehk standard inputist lugemine	- näitab explicitly tõtta stdin-ist:   bash# wc -   tere, mina olen hobune ja hirnun hirmunult   Ctl+D   1 7 43 -   bash #
|   kasutame nüüd nn toru | ühe programmi väljundi teise sisendiga ühendamiseks	bash# who | wc   3 15 54   bash#   eeldusel, et who väljund on selline      imre tty1 Jun  5 12:40 tanel tty2 Jun  5 12:55 tuuli ttyp0 Jun 5 12:35 tõlgendub wc antud ridade arv kasutajate arvuna süsteemis   -------------------------------------------------------------------   Oletame, et kataloogis on palju faile ja me tahame näha vaid niisuguste nimesid kus esineb mingi sõna. Seda saab teha näiteks nii:   bash# ls -la | grep seesona   --------------------------------------------------------------------   Kui aga tahame sarnaselt otsida failist siis teeme nii:   cat failinimi | grep -n migni_sona   või   cat < failinimi | grep -n migni_sona   -n näitab ära rea numbri kus too mingi_sona oli   ---------------------------------------------------------------------   vahest on hea read tähestikulises järjekorras sorteerida - käsk sort teeb seda nii:   tema sisendisse tuleb vaid suunata reavahetustega eraldataud ASCII fail:   cat minu_fail | sort   või   ls | sort   ls -la | sort +4n  (viimane peaks sorteerima 5. (viienda!) tulba arvväärtuste järjekorras  ls -la | sort +8  nimede järjekorras  ----------------------------------------------------------------------   kui vaadata pikki tekstifaile on abiks programm more või less. Neid nimetatakse ka pageriteks - nad näitavad teksti ekraanitäite kaupa.   more failinimi   less failinimi   aga samuti, kui on tegemist pika kataloogi listinguga saab neid toru abil kasutada:   ls -la | more  ls -la | less

 
 

3. I/O suunamine kasutades deskriptoreid 0, 1 ,2

Nagu algul mainitud on igal programmil olemas nö. kolm mulku:

standard sisend
standard väljund
standard veaväljund

neid märgitakse vastavalt arvudega 0,1, 2

tavaliselt on nad kõik seotud terminaliga (klaviatuur on terminali osa mõnes mõttes), st. sisestusi oodatakse terminalilt (käsurealt juurest) ja väljund (sh. veateated) antakse terminalile.

Vaatame mõnda näidet kuidas saab standartseid nö. andmevooge muuta:
 

1. kaotame ära veateated (see ei tee vigu olematuks!)	bash# ls -l sedafailipoletegelikult  ls: sedafailipoletegelikult: No such file or directory  bash#  bash# ls -l sedafailipoletegelikult 2> /dev/null  bash#  /dev/null on nö. must auk - kõik mis sinna saata kaob jäljetult
2. kaotame ära väljundi:	bash# ls 1> /dev/null  bash#
3. seome kokku ühe programmi väljundi (1) teise sisendiga (0)	bash# ls | wc      126     126    1091
4. ühendame 1 ja 2 voo	nt olgu meil tarvis, et shell script k.sh  bash# cat k.sh  #!/bin/sh  date  prr  bash# k.sh  Wed Jul 29 11:36:31 EST 1998  ./k.sh: prr: command not found  bash#  , ei annaks mitte mingisugust väljundit, ei tavalist ei veateateid:  proovige variante  bash#k.sh >/dev/null  ./k.sh: prr: command not found  bash#  bash#k.sh 1>/dev/null  ./k.sh: prr: command not found  bash#  bash#k.sh 2>/dev/null  Wed Jul 29 11:36:31 EST 1998  bash#  bash#k.sh 1>/dev/null 2> &1  bash#  viimasele on selline selgitus, et 2 voog on suunatud kokku esimesga ja esimene läheb /dev/null'i

 
 
4. Kokkuvõttev tabel
 

	näide	selgitus
> filename	ls -l > kataloogi.sisu	suunab programmi standarväljundi (1) faili
>> filename	ls -l >> kataloogi.sisu	append'ib (lisab) (1) faili lõppu
< filename	mail -s hallo imre < kiri.ise	saadab kirja subj. hallo ja saaja imre
p1 | p2	who | wc	ühendab p1 (1) p2 (0) -i
n > &m	k.sh 1>/dev/null 2> &1	ühendab voo 2 1 -ga
<<str	#!/bin/sh  a=5;  tr "[a-z]" "[A-Z]" <<mark  tere kas see on korras?  ja mida muutuja $a teeb?  mark  cat > fail <<mark2  ja kas see tekst läheb faili?  mark2	programm saab teksti str nagu oleks see sisestatud klaviatuurilt.  Praktilist rakendust omab siis, kui scripti sees on vaja teha nägu justkui oleks sisestus tulnud klaviatuurilt.
<<\str	#!/bin/sh  a=5;  tr "[a-z]" "[A-Z]" <<\mark  tere kas see on korras?  ja mida muutuja $a teeb?  mark	sama asi, ainult muutujate väärtusi ei kanta üle.