1. | Sissejuhatus |
2. | PC bootimine |
3. | Kõvaketaste tahaühendamine |
4. | Teeme partitsioonid |
5. | Swap |
6. | Setup |
7. | Kui on valmis |
- | Alltulev jutt põhineb eeldusel, et inimesel on kogemusi W95 ja DOS'ga ja ligipääs W95 ja Inetrneti ühendusega arvutile. Ta ise või keegi teine peaks olema kursis kuidas arvutile kettaid külge ühendada. |
- | Kui inimesel on kogemusi linux'ga siis ta seda juttu ehk ei loekski või lihtsalt muhedalt silmaks |
- | Kui inimesel pole ÜLDSE arvutiga kogemusi, siis pole ka linux'i
praktiline installeerimine õige koht alustamiseks :(
Sel juhul minge arvuti kursustele, õppima linuxit |
- arvuti Pentium 120 MHz (kõige tavalisem nn. PC)
- mälu 32 MB
- videokaart ATI 264VT 2 MB (PCI)
- modem US Robotics 33,6 kB/s (ISA, COM2 - modemi pealt määratav,
IRQ4)
- võrgukaart Accton EN166x (ISA)
- kõvaketas Quantum Fileball TM 1200 MB (IDE1)
- Logitech 3 nupuga hiir (tavaline) (COM1, IRQ3 - tavaliselt ta on
nii)
- 1.44 MB kettaseade
- kaks tühja DOS -i st (FAT12 failisüsteemiga) 1.44 MB ketast
Nüüd on veel see probleem kust saada ja kuidas kasutada installatsioonimaterjali.
Soovitaksein teha nii:
Leidke keegi tuttav (soovitavalt selline inimene, kellel on kogemusi Internetist kopeerimise ning kõvaketaste arvutisse ühendamisiega, või olge ise see tuttav) ja paluge tal kopeerida Internetist
http://www.slackware.org
- Slackware 3.5 distributsioon (see on kataloogistruktuur A1, A2, ...
,Y) ca 120 MB ja veel kaks olulist faili samast kohast
- kataloogist rootdisks (color.gz) ja
- kataloogist bootdisks (bare.i).
- fail rawrite.exe
- INSTALL.TXT või README.TXT (kuigi ma püüan neid
vahendada)
(kõige mugavam on muidugi olukord kus teil on kaks arvutit kõrvuti,
teie oma ja too Interneti ühendusega masin, et vajadusel mille iganes
uuemaid versioone tõmmata)
DOS'i (W95) keskkonnas tuleb enne installeerimise juurde minekut teha
valmis kaks installeerimiseks vajaikku ketast:
nn. boot ja root ketas.
See toimub DOS'is selliselt:
C:\> rawrite bare.i a: (ja kirjutage vildikaga kettale peale bare.i
, boot)
C:\> rawrite color.gz a: (ja kirjutage kettale peale color.gz, root)
(olgu öeldud, et linuxi all toimub sama asi selliselt
bash# dd if=bare.i of=/dev/fd0
bash# dd if=color.gz of=/dev/fd0)
Nüüd peaksime saama suvalise PC vaatamata tema kõvaketta olemasolule või selle korrasolekule linux'sse üle boot'ida:
Proovige enda oma:
- pange bare.i ketas sisse ja lülitage arvutile vool sisse
- kui ta küsib teise ketta järele siis ande talle color.gz
(NB! esimest korda tuleb lihtsalt reavahetust vajutada)
Siin on üks konks: arvutit saab CMOS-SETUP'ist nii seada, et ta
floppy'ilt ennast üldse ei boodigi. Selle muutmine toimub minnes peale
arvuti lülitamist voolu alla DEL klahviga CMOS SETUP-i sisse. Ja seal
muuta
BIOS FEATURES SETUP -> BOOT SEQUENCE'i : A, C
Kui te nüüd lõpuks saite nii kaugele, et teil on ees login prompt, siis minge sisse root kasutaja alt, esialgu on parooliks tühi string st. vajutaga password'i kohal lihtasalt reavahetust.
Saate ette prompti kuhu käske anda:
#
Tegelikult teil juba praegu töötabki väike linux piiratud käskude ja võimalustega. Lähme siit aga pimesi üle purde edasi ja katsume süsteemi ära installida.
Vot, niisiis asi boodib ja on mõtet teine kõvaketas koos install materjaliga arvutisse sisse panna.
Paneme oma arvuti (sellel kus peaks praegu # prompt ees olema) kinni Ctrl-ALt-Del -iga ning kui ta hakkab taas käivituma ja teeb oma mälu teste lülitame voolu välja.
Nüüd on elektriline koht. Mina ei hakka siin kirjeldama kuidas seda teha, aga te peate saama enda kõvaketta IDE1 Masteriks ja teise ketta nt. IDE1 Slaveks (teine ei pruugi ilmtingimata IDE1 Slave olla aga edasine jutt seda eeldab). Seda on mul väga tarke siin poolpimesi teha. Kui te ei ole varem kõvakettaid ühendanud küsige kelleltki abi või lugege siit saidist "Kõvaketaste PC-sse ühendamise ja partitsioneerimise" jutt läbi. Parem kui te päris pimesi seda ei teeks:
- voolu alla ei tohi ketta juhtmeid (ei toite ei info) liigutada
- alati ühendage kettale taha ja tagant ära mõlemad
juhtmed (st. ärge ühendage kettale vaid data juhet külge
ja pange voou sisse)
- toite kaabli ja data kaabli punase kiuga pooled jäävad
tavaliselt ketta keskele poole
- ketta peal on jumperid, mis määravad kas ta on Slave või
Master (MA - master, SL -save, seal on tihti pilt kah ketta peal; ilma
junperita on tavaliselt ketas Slave)
- peale ketta ühendamist saab lasta arvutil ketta ära tunda
CMOS SETUP-ist IDE AUTODETECK'iga.
- ja peale ketta tagant ühendamist tuleb lasta arvutil jälle
IDE AUTODETECT'ida, muida hakkab õiendama, et ketas on puudu
Loodame, et teil on mõlemad kettad taga (seda peaks nägema ka arvuti ekraanilt peale voolu sisse lülitamist) ja te olete taas arvuti bootinud ülesse bare.i ja color.gz ning teil on # -prompt ees.
veel kontrollime kas linuxi setup ikka näeb mõemaid kettaid (Teil on arvud muidugi teised ja erinevad /dev/hda ja /dev/hdb jaoks). Ettevatlikult!
#fdisk /dev/hda
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hda1
1 1
33 66496+ 82 Linux swap
/dev/hda2 *
34 34
333 604800 83 Linux native
/dev/hda3
334 334 621
580608 6 DOS 16-bit >=32M
Command (m for help): q
#
#fdisk /dev/hdb
Command (m for help): p
Disk /dev/hdb: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hdb1
1 1
33 66496+ 82 Linux swap
/dev/hdb2 *
34 34
333 604800 83 Linux native
/dev/hdb3
334 334 621
580608 6 DOS 16-bit >=32M
Command (m for help): q
#
Kui see on nii, siis on kõik OK
asume lõpuks enda kettale tarkvara kandma!
4. Teeme partitsioonid - fdisk
Kõigepealt teeme ära nö. partitsioonid. Partitsioonid on ketta piirkonnad ja linuxil on vaja kahte:
- swap on nagu mälu pikendus ja
- linux native on tema ise (root)
vajalikud programm fdisk käsud on:
p - print st. vaadata mis seis
on
d - delete ja number (/dev/hd?
tagant) millise partitsiooni maha võtame)
n - loome uue partitsiooni
t - muudame partitsiooni tüüpi
q - väljume ilma salvestamata
w - väljume salvestades
muutused partitsiooni tabelisse
Tavaliselt on aga enne nende tegemist vaja olemasolevad partitsioonid
ketta pealt maha saada.
#fdisk /dev/hda
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 128 heads, 63
sectors, 782 cylinders
Units = cylinders of 8064 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hda1
277 277 781
2036160 5 Extended
/dev/hda2
23 23
276 1024128 6 DOS 16-bit >=32M
Command (m for help): d
ja võtame arvude kahanemise
järjekorras puhtaks (ainult oma kõvaketta - /dev/hda !)
....
kuni
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot Begin Start End Blocks Id System
Command (m for help):
Kui plats on puhas siis loome kaks partitsiooni (fdisk kogu aeg töötab, ei välju, ei reboodi)
- /dev/hda1 32 MB swap
- /dev/hda2 Linux Native
Command (m for help): n
Command action
e
extended
p
primary partition (1-4)
p
Partition number (1-4): 1
First cylinder (1-621): 1
Last cylinder or +size or +sizeM
or +sizeK ([1]-621): +32M
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hda1
1 1
17 34240+ 83 Linux native
Command (m for help): n
Command action
e
extended
p
primary partition (1-4)
p
Partition number (1-4): 2
First cylinder (18-621): 18
Last cylinder or +size or +sizeM
or +sizeK ([18]-621): 621
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hda1
1 1
17 34240+ 83 Linux native
/dev/hda2
18 18
621 1217664 83 Linux native
Command (m for help):
Muudame esimese partitsiooni swapiks:
Command (m for help): t
Partition number (1-4): 1
Hex code (type L to list codes):
l
0 Empty
a OS/2 Boot Manag 64 Novell Netware a5 BSD/386
1 DOS 12-bit FAT
b Win95 FAT32 65 Novell Netware
b7 BSDI fs
2 XENIX root
c Win95 FAT32 (LB 75 PC/IX
b8 BSDI swap
3 XENIX usr
e Win95 FAT16 (LB 80 Old MINIX
c7 Syrinx
4 DOS 16-bit <32M
f Win95 Extended 81 Linux/MINIX
db CP/M
5 Extended
40 Venix 80286 82 Linux swap
e1 DOS access
6 DOS 16-bit >=32
51 Novell? 83
Linux native e3 DOS R/O
7 OS/2 HPFS
52 Microport 93 Amoeba
f2 DOS secondary
8 AIX
63 GNU HURD 94 Amoeba
BBT ff BBT
9 AIX bootable
Hex code (type L to list codes):
82
Changed system type of partition
1 to 82 (Linux swap)
Command (m for help): p
Disk /dev/hda: 64 heads, 63
sectors, 621 cylinders
Units = cylinders of 4032 *
512 bytes
Device Boot
Begin Start End
Blocks Id System
/dev/hda1
1 1
17 34240+ 82 Linux swap
/dev/hda2
18 18
621 1217664 83 Linux native
Command (m for help): w
Ja ongi valmis!
Nüüd tuleb swap muuta aktiivseks (võiks kirja panna swapi partitsiooni blokkide arvu (34240). Teil on arvud teised.
#mkswap /dev/hda1 34240
Setting up swapspace, size = 68087808 bytes
#swapon /dev/hda1
Priority -1
#
Ja swap on aktiviseeritud
Ning lõpuks läheme installimise juurde:
#setup
Vastuseks sellele ilmub värviline ekraan: |
Slackware Linux Setup (version
HD-3.5.0)
HELP
Read the Slackware Setup HELP file
|
Esmalt näitame ära kuhu installime:
|
TARGET seal näitame ära /dev/hda2 |
Näitame ära kust võetakse installikad: | SOURCE - > Install from hard drive partition -> /dev/hdb1 -> /sw35 -> OK -> Continue |
Ja ees on uus ekraan:
-> Continue -> Siit tehke alguseks näidatud valikud; alati saab juurde installida. Praegu on eesmärk süsttem töle saada. |
SOFTWARE SERIES SELECTION
[X] A Base
Linux system
|
Ja varsti tuleb vastata küsimustele milliseid programmide
komplekte me A, AP, F, ja N seeriast soovime. Neid küsimusi
on setup nõus esitama erineval kujul. Praegu tulebki teha otsus
milline see saab olema.
Ehk on menu kõige parem. |
SELECT PROMPTING MODE
full
Install everything (up to 386 MB of software)
|
Ja siis tuleb teha järjest valikud A, AP, F, ja N seeriate kohta: | SELECTING SOFTWARE FROM SERIES
A (BASE LINUX SYSTEM)
[X] ide
Linux 2.0.34 no SCSI (YOU NEED 1 KERNEL)
SELECTING SOFTWARE FROM SERIES AP (APPLICATIONS) [ ] ispell
The International version of ispell
SELECTING PACKAGES FROM SERIES F (FAQS/DOCS) [X] manyfaqs Lots of Linux
documentation
SELECTING PACKAGES FROM SERIES N (NETWORK/NEWS/MAIL/UUCP) [X] apache
Apache WWW (HTTP) server
|
Ja seejärel tahab setup teada kust võtta kernel, võiks võtta bare.i ketta oma (või skip ja valida nii default kernel) | INSTALL LINUX KERNEL
bootdisk Use the kernel
from the installation bootdisk
|
ja pange boot bare.i -ga floppy a: ketta seadmese
(ärge võtke seal sees olevat root diski enne välje kui arvuti palub teis sisestada bootdisk! |
INSERT INSTALLATION BOOTDISK |
Süsteemi konfigureerimine | CONFIGURE THE SYSTEM
Make bootdisk -> continue (st ärge laske tal teha midagi) |
Modemi konfigureerimine | MODEM CONFIGURATION
Valige vastavalt sellele kus teie modem füüsiliselt on /dev/cua0 (COM1: under
DOS)
|
CD-ROM | CONFIGURE CD-ROM DRIVE?
Yes (IDE ATAPI) või No |
Ekraani fondid (Terminali mitte X-i jaoks) | SCREEN FONT CONFIGURATION
Yes või No |
Lilo install | INSTALL LILO
-> expert Begin Start
LILO configuration with a new LILO header
EXPERT LILO INSTALLATION See on väga vastutusrikas koht. Kui sin midagi väga ära
jamada siis masin ei boodi.
|
Begin Start LILO configuration with a new LILO header | OPTIONAL append= LINE
jääb tühjaks (kui näiteks oleks arvutil sees kaks etherneti kaarti siis tuleks siia midagi kirjutada) SELECT LILO TARGET LOCATION MBR
Use the Master Boot Record
CHOOSE LILO DELAY None
Don't wait at all - boot straight into the first OS
|
Linux Add a Linux partition to the LILO config file | SELECT LINUX PARTITION
/dev/hda2 SELECT PARTITION NAME
|
Install Install
LILO
lilot saate uuesti insallida andes käsu liloconfig |
|
Networgi konfigureerimine | CONFIGURE NETWORK?
(esalgu teeme nii, et võrgukaardile IP aadressi ei anna) Selle koha saate hilejam uuesti läbi teha andes käsu netconfig. ENTER HOSTNAME
ENTER DOMAINNAME
LOOPBACK ONLY?
|
Hiir | MOUSE CONFIGURATION
bare
2 button Microsoft compatible serial mouse
SELECT SERIAL PORT /dev/ttyS0 (COM1: under
DOS)
GPM CONFIGURATION Yes |
Ajatsoon | TIMEZONE CONFIGURATION
Europe /Tallinn |
Kõik, setup valmis | EXIT
nüüd reboot ja asi vask! (võtke floppy välja alles hiljem, nt uue ülestuleku eel) |
Aga ma soovitaksin paari esimse päeva jooksul teha neli-viis installi. St kohe algusest peale: võtke kõik tagasi puhtaks. Kindlasti oli mõni koht mis tundus kahtlane või mõni valik mis oleks võinud teistmoodi tehtud olla ja jäi kripeldama. Juba fdisk - sellega võiks rohkem tegeleda!
Ja tõepoolest, seni kuni vool ära ei lähe ja fdisk'i juures 'w'-ei pane ei muuda ta vindi peal füüsilisel midagi.
Võimalik et teil ei läinud hiir tööle, või
CD-ROM, aga sellepärast proovigegi!
Edasi:
- tehke enda masinasse mõned kasutajad adduser'iga
- installeerige peale ka D seeria (valige sealt enamus, mis -
valige kõik sh. perl!)
- proovige: tekstiredaktoreid, shell script'e perl'i, C'd
- proovige mountida kettaid (kui on võimalust tehke endale selgeks
kõvaketaste tahaühendamine)
- õppige lahti ja kokkupakkimine selgeks
- vaadake mis on protsessid
- saage aru failisüsteemist
- vaadake kas telnet ja ftp töötavad
- mõelge kerneli ümberkompileerimisele
- vaadake kas saate võrgukaardi tööle (ega kodus pole
tast ühe arvuti puhul suurt kasu aga kes siis nii vilets mees on ?)
- installeerige X -Windows System peale (X, XAP- seeriad; olge veidi
ettevaatlik, väga valed settingud võivad raua ära
rikkuda)
- Lugege Linux Gazett'i Interneti'st
- subscribe'ge ennast [email protected] või [email protected]
kuulajaks.
Teate, lugege minu jutud läbi ja vaadake ise edasi - otsige netist!
NB! Andke sõbrale tema vint tagasi :)