teejuht
1. Sissejuhatus
2. Tarkvara
3. Installeerimine
4. Andmed
5. Käivitamine / kasutamine
Mulle tundub, et viimased paar aastat kõneladakse igal pool ja kõnelevad kõik inimesed vähemalt kahest asjast:
- objekt-orienteeritus
- GIS (Geographic Information System)
Seega, et olla normaalne inimene tuleb vähemalt omada mingit suhtumist
neis asjus :)
Järgnev püüab midagi ütelda GIS'i kohta. Asja teeb
huvitavaks see, et kasutatav tarkvara on vaba - selleks on GRASS.
GIS'i on selline asi mis tegeleb ruumiliste (enamasti praktiliselt kahemõõtmeliste) andmete uurimisega. Ja üks võimalus paljudest GIS'iga tegelda on programmide komplekt GRASS. Põhiline tegevuse eesmärk on produtseerida maakaart (tavaliselt ca 20 x 20 km, et maakera ümmargususest tingitud efekte ei peaks eraldi arvestama kuigi ka sellest saab GRASS jagu), mis näitab nt. teedevõrku ning värvib need alad punaseks, mis on teedele lähemal kui 300 m ja mille kõrgus on merepinnast 50 - 80 m. Et sellist tulemust saada on ilmselt vaja lähteandmeid: mitmesugused iseseisvad kaardid antud juhul teede ja kõrguse kohta.
See on muidugi väga õnnetu näide aga põhimõtet
peaks ta väljendama. Olgu kohe ka üteldud, et GRASS'is on rohkem
vahendeid tegelda nn. rasterandmetega kui vektoritega.
Tarkvara on võimalik hankida http://www.baylor.edu/~grass/
kusjuures mina kasutan seal tõmmatud binary'eid.
See eeldab vististi, et teil on X - Windows olemas.
kui te kasutate grass42'te, siis on vähemalt seal kaasas ka installeerimisjuhend. Pole just palju vaja teha peale lahtipakkimise kataloogi
/usr/local/grass42
ning minu puhul oli vaja vahetada olemasolev libcurses.so.1.0.0 välja
selle vastu mis grassiga kaasa oli. See ongi minukogemuste järgi kõige
õnnetum library. Alati on ta vaja ära vahetada :) Enne kui
hakkate enda oma maha võtma siiski veenduge, et ta kuidagi ei tööta
sellega.
GIS'is on põhimõtteliselt programmid kallid kui veel kallimad on andmed millega need programmid tegelevad. Tihti on andmed pärit satelliitfotodelt. Ma ei tea praegu muid võimalusi kui ühte tutorit millega on näiteandmed kaasas millest ongi vist kõige õigem alustada.
http://www.geog.le.ac.uk/assist/grass/seeds/gs_intro.html
Pakkige see lahti kataloogi
/usr/local/grass42/data/leics
Kõneall oleval versioonil puudub graafiline interface selles mõttes millel hiirega menüüsid klõpsida; ilmselt pole see suur puudus.
Põhimõtteliselt on nii, et peale
bash# grass42
käsu andmist ilmub ekraanile tekst, või see tuleb viia selisele kujule:
GRASS 4.2.1
LOCATION: This is the name of an available
geographic location. -spearfish-
is the sample data base for which all tutorials are written.
MAPSET: Every GRASS session runs
under the name of a MAPSET. Associated
with each MAPSET is a rectangular COORDINATE REGION and a list
of any new maps created.
DATABASE: This is the unix directory containing the geographic databases
The REGION defaults to the entire area of the chosen LOCATION.
You may change it later with the command: g.region
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
- - - - - - - - - - - - - - -
LOCATION: leics_________
(enter list for a list of locations)
MAPSET: root__________
(or mapsets within a location)
DATABASE: /usr/local/grass42/data___________________________
AFTER COMPLETING ALL ANSWERS, HIT <ESC> TO CONTINUE
(OR <Ctrl-C> TO CANCEL)
kusjuures reavahetusega saab liikuda eri ridade vahel; kui read on korras
vajutage klaviatuuril paremale noonele ja ilmub selline ekraan:
Welcome to GRASS 4.2.1 (V.19 - September 1998)
Geographic Resources Analysis Support System
(GRASS) is a Trademark
of U.S. Army Construction Engineering Research
Laboratories (USACERL)
and Baylor University GRASS Research Group.
This new release of GRASS is coordinated and
produced by the GRASS
Research Group at Baylor University with
assistance from the Office
of GRASS Integration (OGI) located at USACERL.
This version running thru the shell (/bin/bash)
Help is available with the command: g.help
When ready to quit enter:
exit
Mapset <root> in Location <leics>
GRASS-GRID >
Siit saate hakata käske andma; nii nagu õpetab tutor!
Vaatatavad/genereeritud kaardid avanevad varem initsialiseeritud X-windowsi akendesse.
Kuidas ja milliseid käske saab kasutada on kirjas tutorites, puhtas
emakeeles - inglise keeles :)
ggggggggg