teejuht
1. Sissejuhatus
2. Tehnoloogia
3. Kerneli kompileerimine
4. Data CD kirjutamine
5. Audio CD kirjutamine
6. Multiple Sessions DAO, TAO, SAO
7. Bootable CD kirjutamine
8. CD säilitamine
80'ndate aastate alguses sai laboratooriumitest välja ja tööstuslikku toomisse nn. Compact Disk. Täpesemalt öeldes toodeti koduskasutatavaid CD plaatide mahamängijaid (data ja audio). Plaate endeid toodeti (pressiti) vabrikutes.
90'ndate aastate alguses toimus sama CD plaatide salvestamise suhtes: hakati valmistama tööstuslikult koduskasutatavaid CD plaatidele kirjutajaid ja loomulikult ka vastavaid CD plaate millele kirjutata saaks. Kirjutataks nii audio kui ka data CD'sid.
Järgenev jutt käsitleb põhiliselt nn. data CD plaate.
CD plaatide lugemine toimub optiliste vahenditega. CD plaadi pind on väikeste täketega seest lahti keeduv spiraal kogupikkusega ca 5 km. Kui täke on valgust peegeldav tuleb seda tõlgedada bit ühe asendiga (nt. 1) ja kui mitte siis bit teise asendiga (nt. 0).
CD plaadile mahutatakse tavaliselt mitte rohkem kui 650 MB informatsiooni
mis on ekvivalentne 74 minuti audioga (muusikaga).
Füüsiliselt erineb CD plaat kõvaketta nö. plaadist
selle poolest, et kui kõvaketta peal on andmed kantud nn. kontsentrilistele
rõngastele, siis CD plaadil asuvad nad ühel pikal spiraalil.
Algust loetakse keskelt mõlemal plaadil.
nn. audio CD mahamängijad ja plaadid erinevad oluliselt data CD mahamängijatest ja plaatidest. Reeglina on nii, et mõlemad mahamängijad tunnevad ära millise plaadiga on tegemist ja käsitlevad teda vastavalt.
- audio CD mängija ei püüagi data CD plaati mängida
(see oleks aparatuurile isege kahjulik)
- data CD mängija aga suudab tegelda nii audio kui data CD plaatidega
Mõned data CD mängijad võimaldad isegi nn. digital audio extract'i - so. salvestada audio CD plaadilt muusikapale vastavaks wav või aiff formaadis faili nt. kõvakettale.
Võiks ütelda, et data CD mängijatel on kõik audio CD mängijate omadused pluss data CD mängijale spetsiifilised omadused.
Üks selge erinevus on failisüsteemi olemasolu data CD'del. Teine puudutab veakorrektsiooni: seda illustreerib fakt, et audio puhul võib lubada vigade tasandamisel interpolatsiooni ja sarnaseid meetodeid mis sisuliselt müra genereerivad; data puhul pole see aga lubatav.
CD mängijatest kõneldes on nende performance puhul oluline kiirus.
data CD märngijate kiirust mõõdetakse nii, et väljendatakse seda mitu korda on ta kiirem audio CD mängijast. Muuseas, kõik audio CD mängijad on ühe kiirusega töötavad (nimelt, anmeid loetakse kiiirusega 150 kB/s). Ja kui öeldakse, et data CD mängija on 12 x, (kaheteistkordne), siis see tähendab, et aparaat loeb plaadilt andmeid 12 x 150 kB/s ehk 1 800 kB/s = 1, 8 MB/s (mis pole teab mis võrreldes tavalise kõvakettaga ca 8 MB/s).
Arusaadavalt pole mõtet ehitada kiiremaid audio CD mängijaid kui nö. 1 x sest kuulata oleks keeruline :) Kuigi nt. kiirlindistamisel oleks abiks, kui ka nt. kassett millele salvestatakse panna samuti nii mitu korda kiiremini käima.
Tehases valmistaud CD plaadid olgu need audio või data on pressitud; ise nö. kirjutatud CD aga oleks õigem ütelda põletatakse laseriga (tugevamaga kui see mis loeb). Ilmselt on meedia teine. Ja mõeldamatu on vanad pressitud CD üle kirjutada; niisama kui vanu grammofoniplaate ei saa kergesti üle kirjutada. Samal põhjusel ei saa CD plaatidelt viirusi eemaldada.
Tegelikult eristatakse kahte sorti kirjutatavaid CD kirjutajaid ja kirjutatavaid CD plaate:
- ühekordsed (R -recordable) ja
- mitmekordsed (RW -rewriteable)
RW peale saab tõepoolest vana asemele midagi uut salvestada. Ja võiks teha järgmised tähelepanekud:
- CD kirjutaja on tavaliselt ka mahamängija (nt. 6x loeb ja 2x
kirjutab)
- ise saab kirjutada nii data kui audio CD mida mõlemad mahamängijad
esitavad
- tootjad väidavad, et nii pressitud kui kirjutatud CD plaadid
on kasutamiskõlblikud kuni paarsada aastat
- nn RW plaatidele saab salvestada kui 10 000 korda üle
3. kerneli kompilleerimine (2.0.36)
No võiks teha eraldi punkti riistvara installeerimisest, aga minu kasutada oli konkreetselt HP Plus 7200 internal, IDE/ATAPI mis on mõõtmetelt ja muidu (st. toite ja data juhtme mõttes) samasugune kui CD - ROM drive. Seega ühendusel tuleb jälgida neid samu põhimõtteid mida vintide ja CDROM'id külgeühendamisel tavaliselt: primary või secondary IDE kanal ja omakorda kas slave või master.
Aga kernelit tehes tuleb arvestada mõne täiendava ideega.
Nimelt, levinud tarkvara (vt. allpool: cdrecord) suhtleb kirjutajatega kasutades nn. SCSI (Small Computer System Interface) käske. x86 ehk PC tüüpi arvutid toetavad aga otse emaplaadilt ainult IDE seadmeid; öeldakse, et tavaliste IDE CD-ROM'idega suheldake kasutades nn. ATAPI käske. Ja nüüd on vaja midagi mis oleks vahendajaks programmi (cdrecord) ja füüsilise seadme (CD-RW drive) vahel. Selleks on kernel, õigemini osa temast: öeldakse, et kernel tuleb panna emuleerima SCSI'it. Tulemusena jääb cdrecord'dile mulje, et masinas on tõepoolest SCSI kaart ja SCSI seade; CD-RW drive'i on aga tegelikult ikkagi ATAPI nö. käske tundev kuid kernel seletab programmist tulnud SCSI käsud talle arusaadavaks.
Niisiis, kernelit tehes on soovitav käituda järgmiselt:
(kõik muu tehke oma parema äranägemise järgi)
BLOCK Enhanced IDE/MFM/RLL...
Y
BLOCK IDE/ATAPI CDROM
N
BLOCK SCSI hostadaptor emulation
Y
BLOCK Loopback device
Y
SCSI SCSI support
Y
SCSI SCSI CD-ROM support
Y
SCSI SCSI generic support
Y
ja filesystems'i alt kindlasti ISO9660! See on failisüsteemi tüüp.
Enamuse neid asju võiks teha ka moodulisteks, aga minul nad moodulitena tööle ei läinud. Ja IDE/ATAPI pidin ma kah maha võtma. Tõenäoliselt on need võimalused teistes kernelites natu teistsugused. SCSI low-level driverid pole vaja sisse panna kuivõrd nood tegelevad tõepoolest hardware'ga aga seda meil reaalselt pole :(
Loopback device on vajalik, et faile kui failisüsteeme mountida! Sellest on rohkem näiteid mount punkti all.
Ja veel, SCSI seadmeid on mitmesuguseid mh. 'block device' id nagu kõvakettad ja CD drive lugemise ajal. Aga kirjutmise ajal ja nt. ka scanner ei ole selles mõttes block device. Seal on vaja natuke paindlikumat suhtlemist ja selleks on tehtud SCSI Generic.
No vot. Nüüd peale kerneli ja moodulite (teil ikka mõned moodulid on kuskil mujal, tõenäoliselt :) kompilleerimist anda 'lilo' ja 'reboot'.
Ja õnnestumsel peaks nägema boodil teateid:
1.
BIOS peab näitab sõltumata OS'ist,
et ta tundis raua ära.
2.
dmesg käsk peale booti või boodi
ajal üle ekraani joksvate teadete seas peab olema midagi sarnast:
hdc: HP CD-Writer+ 7200, ATAPI CDROM drive
- enabling SCSI emulation
ATAPI overlap supported: No
ide0 at 0x1f0-0x1f7,0x3f6 on irq 14
ide1 at 0x170-0x177,0x376 on irq 15
Floppy drive(s): fd0 is 1.44M
FDC 0 is a post-1991 82077
scsi0 : SCSI host adapter emulation for IDE
ATAPI devices
scsi : 1 host.
Vendor: HP
Model: CD-Writer+ 7200 Rev: 3.01
Type: CD-ROM
ANSI SCSI revision: 02
Detected scsi CD-ROM sr0 at scsi0, channel
0, id 0, lun 0
scsi : detected 1 SCSI cdrom total.
see on SCSI emulatsiooni kohta
ja loopback'i kohta see rida:
loop: registered device at major 7
Ja nüüd võiks anda sellise käsu, et näha kas cdrecord kah seadet näeb:
bash# cdrecord -scanbus
bash# cdrecord -scanbus
Cdrecord release 1.6.1 Copyright (C) 1995-1998
Jörg Schilling
scsibus0:
0) 'HP ' 'CD-Writer+ 7200 ' '3.01' Removable
CD-ROM
1) *
2) *
3) *
4) *
5) *
6) *
7) *
Muuseas, kui teil on masinas rohkem IDE/ATAPI CD seadmeid (kas kirjutajaid või lugejaid, siis peaks nad kõik sin reas olema).
Ja nagu teada on CD kirjutajad ka võimelised lugema. Vahe on muuhulgas selles, et laser töötab lugemise ajal ca 2.5 mW ja kirjutamise ala 35 mW võimsusega. See on reeglina pooljuhtlaser ja lainepikusega ~730 nm.
Et lugeda mountige aparaat nii:
bash# mount -t iso9660 -o ro /dev/scd0 /cdrom
kus -o' on option ja selleks on 'ro' - read only; pange tähele seadme nime! SCSI CD
Kirjutamisel pöördutakse aga CD - RW poole dev=0,0
Loomulikult tuleb peale kasutamist teha umount nagu ikka.
Kirjutamisest tuleb eraldi all juttu. Kui siiamaani asi õnnestus, siis on suur tõenäosus, et õnnestub ka kirjutamine.
Paljud tunnevad muret, et kas CD drive ei pea puhastama, siis vastus on manuali järgi, et ei pea. Ei kuidagi fööni ega muul leidlikumal viisil. Samuti mitte kasutada harjaga CD lugeja puhastajat. Samas ei maksa ka enne insert'imist plaati just ära määrida.
Ja CD plaadid tuleb ruttu täis kirjutada.
Tühjadena nad nö. aeguvad paari aasta jooksul.
Siin on kaks algmaterjali kohta:
- mõne olemasoleva data CD dublikaadi tegemine
- kõvaketta failide CD plaadile kirjutamine
Alustame viimasest:
Kõige selgemini saab toimida niiviisi:
1. programmiga mkisofs (või selle edasiarendusega mkhybrid) luuakse kõvakettale image fail tulevasest CD plaadist
bash# mkisofs -r -v -o cd_1.iso.img ./data_kataloog/
(RockRidge)
või
bash# mkhybrid -v -o cdr.raw -J ./mp3/
(Joliet)
bash# mkhybrid -v -o cdr.raw -r ./mp3/
(RockRidge)
bash# mkhybrid -v -o cdr.raw -hfs ./mp3/
(HFS)
(Viimane programm võimaldab kirjutada CD plaatidel kasutatavale ISO9660 failisüsteemile juurde nn. extensioneid. Neid laiendusi on erinevaid:
- ilma laienduseta on ISO9660 järgi failinimed 8 + 3 vormis (nagu
DOS'i FAT) ja kataloogistr sügavus 8 astet
- RockRidge võimaldab talletada info ka linkide pikkade failinimede
kohta (a la UNIX)
- Joliet võimaldab talletada info pikkade nimede ja shortcut'ide
kohta (a la Windows 95/NT)
- HFS (Hierarchical FileSystem - Macintosh'id) loob vastava failisüsteemi,
HFS on ISO9660'ga ühe pulga peal. St. HFS on failisüsteem nagu
öeldud, mitte laiendus RR ja Jolieti mõttes.
- El Torito võimaldab teha CD booditavaks, aga see on ka teistmoodi
võimalik
2. soovitav on järele proovida kas õnnestus:
bash# mount -t iso9660 -o ro,loop=/dev/loop0 cd_1.iso.img /cdrom
(see eeldab, et kernelisse on kompileeritud võime mountida
image faile - nn loopback aga mitte ainult 127.0.0.1 mõttes!)
3. programmiga cdwrite või cdrecord kantakse see image ühe hooga plaadile
Praegusel ajal 'ruulib' viimane ja versioon 1.8.x
bash# cdrecord -eject dev=0,0
bash# cdrecord -load dev=0,0
näitavad, et asi suhteb natukenegi :)
bash# cdrecord -dummy -v speed=2 dev=0,0 /img.img
-v verbaalne
- speed kiirus, antud juhul 2x
- device on esimene esimesel kanalil
- /img.img mkisofs'iga loodud faili nimi (selle faili oleks saanud
ka nt. dd'ga mõne olemasoleva data CD pealt)
see kirjutab; tegelikult teeb kõike mis kirjutades ainult laserit
ei keera tööle. Kui võtta '-dummy' võti ära
siis kirjutab tõeliselt!
Eelmised kaks sammu on sooritatavad ka ilma CD kirjutajat omamata, viimane aga mitte.
Kirjutamine annab umbes sellised teated:
bash# cdrecord -dummy -v speed=2 dev=0,0 /vmlinuz
Cdrecord release 1.6.1 Copyright (C) 1995-1998
Jörg Schilling
TOC Type: 1 = CD-ROM
scsidev: '0,0'
scsibus: 0 target: 0 lun: 0
atapi: -1
Device type : Removable
CD-ROM
Version
: 2
Response Format: 1
Vendor_info : 'HP
'
Identifikation : 'CD-Writer+ 7200 '
Revision
: '3.01'
Device seems to be: Generic mmc CD-RW.
Using generic SCSI-3/mmc CD-R driver (mmc_cdr).
Driver flags : SWABAUDIO
Track 01: data 0 MB
padsize: 188 KB
Total size:
0 MB (00:04.02) = 302 sectors
Lout start:
1 MB (00:06/02) = 302 sectors
Current Secsize: -1
cdrecord: Drive needs to reload the media
to return to proper status.
Starting to write CD/DVD at speed 2 in dummy
mode for single session.
Last chance to quit, starting dummy write
in 5 seconds.
bash#
Nagu öeldud tuleb tegeliku kirjutamise ajal '-dummy' ära korjata ja mitte Ctl+C'd vajutada.
ja paha ei tee, seada kirjutamise prioriteet kõrgemaks: 'renice
-18 PID'
PID'i saab teha kindlaks 'ps' abil.
Aga on ka selliseid võimalusi kus üks ja see sama CD plaat on osalt audio CD ja mõistetav audio CD mängijale ja sinna on ka mingis osas salvestatud data't mida aduo mängija ignoreerib kuid data mängija oskab lugeda.
Ja tihti on probleem selles, et CD peale soovitakse salvestada mitte
korraga 650 MB (tegelikult ei keela keegi ka vähem salvestada :)
vaid mitme korraga (nt. täna 400 MB, homme 250 MB). See lisab
asjale keerukust juurde aga on võimalik. Siiski tavaliselt ei saa
neid nö. lõpetamata CD'sid kuskil lugeda. Tõenäoliselt
too kirjutaja neid ise lugeda ikkagi oskab.
Seda kuidas saada CD pealt digital audio kätte vaadake heli sektsiooni juurest.
Ja kui on soov teha data CD'st dublikaat, siis mina käitusin nii:
1. mountisin originaali failisüsteemi külge ja vaatasin 'df'
iga mittu blokki ta on
2. kasutasin käsku 'dd if=/dev/scd0 of=/img.img bs=1k count=blokkide_arv'
3. ja see ongi ISO9660 failisüsteemi image fail. Võite
mountida, võite CD plaadile kirjutada.
Nii tehes säilib Joliet kui ta oli Joliet ja RockRidge kui ta oli see. Aga audio't nii kopeerida ei saa.
Audio CD'id on vaja teha näiteks nii, et:
1. teete digital extract'i (saate kataloogitäie wav'e)
2. kirjutate nood CD'le (aga kuidagi nii, et failisüsteemi ei
teki; kuidas see käib ma ei tea).
Ma ei tea kas ja kuidas, aga osa data CD plaate olla koopiate tegemise
vastu kaitstud.
Audio CD peal pole failiisüsteemi. Kui talitada nagu varem kirjutatud data CD juures, siis võib öelda, et olete kirjutanud ühe session'iga ühe track'i ja asi valmis. Tegelikult on see erijuht.
Sõnastame mõned tähelepanekud:
- ühele CD'le on võimalik kirjutada
mitu session'it
- iga session sisaldab ühte või enamat
track'i
- track minimaalne pikkus on 300 blokki
- blokk mahutab 600 KB
- CD' le mahub maksimaalselt 99 track'i
Siit võib teha järeldusi.
Ja nii ongi, et Audio CD puhul (ehk CD - DA kus DA on 'Digital Audio') tehakse tavaliselt üks sessioon kusjuures salvestatakse mitu tracki.
praktiliselt nii:
bash# cdrecord -dummy -v speed=2 dev=0,0 /data/wav/track*
Cdrecord release 1.6.1 Copyright (C) 1995-1998
Jörg Schilling
TOC Type: 1 = CD-ROM
scsidev: '0,0'
scsibus: 0 target: 0 lun: 0
atapi: -1
Device type : Removable
CD-ROM
Version
: 2
Response Format: 1
Vendor_info : 'HP
'
Identifikation : 'CD-Writer+ 7200 '
Revision
: '3.01'
Device seems to be: Generic mmc CD-RW.
Using generic SCSI-3/mmc CD-R driver (mmc_cdr).
Driver flags : SWABAUDIO
Track 01: data 50 MB
Track 02: data 61 MB
Track 03: data 43 MB
Total size: 179
MB (17:49.89) = 80242 sectors
Lout start: 180
MB (17:51/67) = 80242 sectors
Current Secsize: -1
ATIP start of lead in: -11571
(97:27/54)
ATIP start of lead out: 333235 (74:05/10)
Disk type: Cyanine, AZO or similar
Manufacturer: Mitsui Chemicals, Inc.
Blocks total: 333235 Blocks current: 333235
Blocks remaining: 252993
Starting to write CD/DVD at speed 2 in dummy
mode for single session.
Last chance to quit, starting dummy write
in 1 seconds.
Waiting for reader process to fill input-buffer
... input-buffer ready.
Starting new track at sector: 0
Track 01: 50 of 50 MB written
(fifo 100%).
WARNING: padding up to secsize.
Track 01: Total bytes read/written: 53103456/53104640
(25930 sectors).
Starting new track at sector: 26082
Track 02: 61 of 61 MB written
(fifo 100%).
WARNING: padding up to secsize.
Track 02: Total bytes read/written: 64503600/64503808
(31496 sectors).
Starting new track at sector: 57730
Track 03: 43 of 43 MB written
(fifo 100%).
WARNING: padding up to secsize.
Track 03: Total bytes read/written: 46099200/46100480
(22510 sectors).
Writing time: 549.923s
Fixating...
WARNING: Some drives don't like fixation
in dummy mode.
Fixating time: 123.083s
cdrecord: fifo had 4997 puts and 4997 gets.
cdrecord: fifo was 0 times empty and 4820
times full, min fill was 96%.
bash#
Nagu näha oli kolm faili, natuke vähe terve CD jaoks :)
Nii kirjutatud CD peaks oskama kõik Audio
CD mängijad ka lugeda. Ja saab teha ka nii, et osa track'e kirjutada
data't ja osa wav'e. Audio CD mängijad peaks põhimõtteliselt
aru saama, et track on data ja seda ignoreerima. Aga erinevatele data track'idele
vastavad erinevad iso9660 failisüsteemi image'd.
Multiple session on selline tehniline võimalus, et te ei pea ilmtingimata kirjutama kogu CD korraga täis. Või leppima sellega, et sai nagu sai ja CD on kinni. Eelmises punktis oli juttu olulistest mõistetes. Siin lisandub veel paar.
Multiple sessionid on arusaadavad vaid data CD lugejatele. Audio CD lugejad saavad aru vaid ühest (esimesest) sessionist.
Niisiis, iga sessiooni sisse võib mahtuda üks või enam track'ki kusjuures öeldakse, et igal sessoonil on algus (lead-in) ja lõpp (lead-out). Mõteldes data CD'dele (audio puhul mitu session'i polegi mõeldavad) on TOC (Table of Contents) füüsiliselt laiali määritud erinevate sessioonide vahel. Kusjuures eelmise sessioni lead-out viitab järgmisel lead-in'ile.
Kui ühele CD le on plaan kirjutada data mitme sessiooni käigus (nt. täna, homme, neljapäeval), siis kirjutades ühe sessiooni valmis tuleb sessioon sulgeda (fixating) ja uus avada. Ja nii jääbki. Selle sessiooni ajal kirjutatud TOC'i osa salvestad CD - RW poolt plaadile erilisse kohta nii, et ainult tema seda näeb. Ja homme jätkates sama moodi: teine session ära kirjutada ning jätta kolmas lahti. Neljapäeval aga kolmas sessioon ka sulgeda ja nejandat mitte avada. Kui peale kirjutamist uut ei avata öeldakse, et CD on kinni ja valmis.
Enne neljapäeva oleks olnud CD loetamatu CD ROM idele, sest TOC'i polnud seal kus nad seda expect'ivad. Aga neljapäevaks on sessioonid suletud ja TOC kirjutatud standartsesse kohta. Kuidas see füüsiliselt käib on vist keeruline :)
Tagantjärele ei saa kindlaks teha mitme sessiooniga CD kirjutati. Ja peab arvestama, et mitme tracki ja sessiooni kirjutamisel me kaotama resurssi. Kuid võidame muus. Muuseas, laser lülitatakse välja ja taas sisse iga traci lõpus ja uue alguses. Loomulikult on sessioonides täisarv track'e. Nii ei saa olla, et pool track'i on ühes ja teine poole teises sessioonis kirjutatud.
CD kirjutamisel kasutataks selliseid mõisteid:
TAO - Track at Once: see on kirjutamine track'i kaupa.
DAO - Disk at Once: terve plaat korraga
SAO - Session at Once: sessioon korraga
Need annavad täiendavaid võimalusi, eriti nö. kaitstud data CD'dest tagavarakoopiate tegemiseks. Kõige ihaldatavam on omada sellist kirjtaat mis mõistab teha neid kõiki. Kuidas teha selgeks cdrecord'ile, et kasutada üht või teist ma veel ei tea :) Aga vihje on, et praegu ta oskab teha vaid TAO'd, kahjuks. See tähendab audio CD puhul tavalist/standastret 2 sekundilist pausi lugude vahel.
Ja huvitavad on need võimalused kuidas teha 'mixed-mode' CD'id. Need on CD'd kus on peal mitu tracki ja osa on data ja osa audio. Või on mitu sessiooni kus esimene on audio ja muud on data'd.
Mõnda CD drive nimetakse Multi-Read'iks. Selline nimetus viitab sellele, et ta on võimeline lugema erinevaid formaate (sh. mitmekordselt kirjutatavaid plaate ja audio plaatidele tegema audio extract'i).
Lõpuks, pealkirjas kasutatud sümbolid:
nad viitavad tehnoloogiale:
CD - ROM: CD plaadi lugemine
CD - DA: Diagital Audio ehk lihtsalt audio formaat
(ilma failisüsteemita ehk DOC'ida. Track haaval.
CD - R: Recordable ehk üks kord salvestatav
(sealjuurel mitu tracki, mitu sessiooni)
CD - RW: ReWritable: mitmekordselt salvetatav.
Sellele tehnika spetsiifilistest kasutamise võtetest (nt. blank)
pole veel juttu olud.
7. bootable (alglaaditava) CD kirjutamine
Esmalt peab mainima, et sel tegelvusel on mõtet kui masin kus seda CD tõenäoliselt kasutama hakatakse peab lubama BIOS'ist CD pealt bootida (alglaadida).
Ideoloogiliselt on nii, et CD pealt bootimine on sama nagu floppy pealt bootimine; isegi sedavõrd, et CD peale pandava data hulka tuleb panna ka tavalise bootfloppy img fail mida bootimisel kasutatakse.
Märksõna on El Torito :) Mina ei tea, minu arvuti ei boodi
CD pealt :(
Praktiliselt tuleb neid hoida nagu kondoomegi: mitte liiga niiskes, mitte liiga kuivas, mitte liiga soojas, mitte liiga jahedas, mitte paikese käes; ei tohi mehaaniliselt koormata ega elektromagnetväljaga.
Ja CD mängijaid ei peagi puhastama. Kui siis on selleks spetsiaalsed
harjakesega plaadid mis käivad läätsed üle. Aga plaatide
puhastamine peaks toimuma mitte mööda spiraali vaid seest väljapoole!
See on seotud andmete füüsilise paigutusega millest mina palju
ei tea :)
ggggg