teejuht
 
                    1. Sissejuhatus
                    2. Integrated Periphelials
                    3. PCI Configuration 
                    4. Arvuti mälu
                    5. Standard CMOS Setup
                    6. IDE AUTODETECT

1. Sissejuhatus

Et rääkida tõeliselt BIOS'ist ei saa mööda minna arvuti arhitektuurist. Mina aga kahjuks arvuti arhitektuuri ei tunne. Sellegipoolest loodan ma kirja panna mõne olulise praktilise nõuande, ehk. Asjale lähenetakse väga pragmaatiliselt: jalutatakse läbi minu arvutil olevad BIOS SETUP'i menüü-valikud :)

Muuseas, koos BIOS'ega tarvitatakse tihti ka sõna CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductor). CMOS on siis see füüsiline 'täiendav metall-oksiid pooljuht' mis patarei toel hoiab meeles neid settingud mida BIOS SETUP'ist valiti kui arvuti pole voolu all. Eks ta hoia neid meeles ka siis kui arvuti on voolu all, ma arvan.

Ja kõige tähtsam: BIOS SETUP'pi saab tavaliselt sisse nii kui arvuti käivitamisel (sel ajal kui ta POST'i teeb - Power-On Self Test) hoida all/vajutada 'del' klahvi. SETUP'i saab tavaliselt ka parooli alla panna. Ja tihti on probleem kuidas saab sisse SETUP'i kui parool on meelest läinud. Kui see patarei on füüsiliselt eemaldatav, siis piisab kui see korraks välja võtta ja tagasi sisse panna. Teine variant on kuskil mingi kondensaator korraks lühistada ja kõige intelligentsem moodus on väike programm kirjutada mis midagi CMOS'is ära rikub nii, et järgmisel boodil arvuti ise nõuab SETUP'i muutmist :)

Ja muidugi on nii, et kui olete palju vusserdanud siis see kõik ei lähe arvesse kui te oma valikuid ei salvesta. Menüüdes liikumine toimub noolte, Esc ja Reavahetuse klahvi abil.
 

2. Integrated Peripherals

IDE HDD BLOCK MODE            : ENABLE (nii seada uute kõvaketaste jaoks)
IDE PRIMARY MASTER   PIO MODE : AUTO (vanade vintide (ca < 200 MB) seada 1'ks)
IDE PRIMARY SLAVE    PIO MODE : AUTO
IDE SECONDARY MASTER PIO MODE : AUTO
IDE SECONDARY SLAVE  PIO MODE : AUTO

ON-CHIP PRIMARY PCI IDE       : ENABLE
ON-CHIP SECONDARY PCI IDE     : ENABLE
PCI SLOT IDE 2ND CHANNEL
USE CONTROLLER                : ENABLE

ON BOARD FDD CONTRALLER       : ENABLE
ON BOARD SERIAL PORT 1        : 3F8/IRQ3 (nn. UART - universal serial reciever/transmitter)
ON BOARD SERIAL PORT 2        : 2F8/IRQ4 (lubab natuke muuta IO ja IRQ väärtusi)
UART 2 MODE                   : STANDARD

ON BOARD PARALLEL PORT        : 378/IRQ7 (printeri IO ja IRQ väärtused; sh. paralleel null modem)
ON BOARD PARALLEL PORT        : NORMAL (NB! eri paralleel nullmodemi rezhiimid)
 

Siin pole ehk kirjas midagi oluliselt rohkem kui igaüks ise võiks emaplaadi raamatust või ekraanilt mõistatada, aga olgu rõhutatud, et see PIO mode tuleb vanematel vintidel sead 1 peale ja isegi nö. 800 MB vindid tihtipeale ootavad mode 3'e.
 

UART'i irqsid ei saa ja vahest pole vajagi muuta ei tea kuhu. Küll aga saab jumperitega tõsta ringi nt. sisemise modemi irq'd. Muuseas, need kaks serial porti vastavad arvuti taga olevatele nn. serial hiirele ja laiale serial pordile. Ja kui te imestate miks välisel modemil pole jumperit siis ega ei peagi olema. Ta saab olema selle irq all mis on serial pordil kuhu ta on ühendatud. sa on IO'ga.

Ning olgu ka üteldud, et ainus õige UART on 16550A mis oskab buferdada 16 B korraga ja teeb nii võimalikuks kiire (üle 38400 b/s) modemiühenduse. Tema funktsioon on põhimõtteliselt seada mööda arvuti sisemisi siine muidu paraleelselt jooksev inf järjestikku. St. eh siin on enamasti lai 8 bitti (so. kaheks nö. juhtmekiudu) aga mis serialist välja läheb on lai kaks kiudu: maa ja signaal (tegelikult on variante kuid enamus muid serialist väljuvaid kiude on mitte data vaid kontrollfunktsiooniga).

Siin seatud seriali määrangud peavad olema kooskõlas setserial'i poole näidatutega.

Ja mis puutub printerisse (st. paraleelporti), siin on koht kus saab määrata kas port on nö. lai 8 bitine ja kahesuunaline (EPP moodis) või 4 bitti ja sestap aeglasema infovahetusega ühesuunaline (ESP mood).
 

3. PCI Configuration

Resources Controlled by         : manual
Reset Configuration Data        : disabled

IRQ3  assigned to                : Legacy ISA  (serial hiir)
IRQ4  assigned to                : Legacy ISA  (serial null modem)
IRQ5  assigned to                : Legacy ISA  (internal modem)
IRQ7  assigned to                : ISA PnP
IRQ9  assigned to                : ISA PnP
IRQ10 assigned to                : Legacy ISA  (võrgu kaart)
IRQ11 assigned to                : ISA PnP
IRQ12 assigned to                : ISA PnP
IRQ14 assigned to                : ISA PnP
IRQ15 assigned to                : ISA PnP

DMA-0 assigned to                : Normal
DMA-1 assigned to                : Normal
DMA-3 assigned to                : Normal
DMA-5 assigned to                : Normal
DMA-6 assigned to                : Normal
DMA-7 assigned to                : Normal

PCI IRQ ACTIVATED BY             : Level
PCIIDE    IRQ Map To             : PCI-AUTO
    Primary IDE INT#             : A
  Secondary IDE INT#             : B

Kommentaar:

IRQ'del on kaks võimalust: kas ma ütlen arvutile, et ärgu katsugu neid kuskil ise ära kasutada (Legay ISA) või lasen nad vabaks (USA PnP). Loomulikult tuleb jätta need IRQ'd endale mida ise ära kasutada oskab.

Alumised neli rida võimaldavad 'obscure' moel tegeleda nt. PCI võrgukaardi IRQ'ga. PCI peaks idee järgi ise oma PCI BIOS'ega hakkama saama ja ära õiendama kõik IRQ'd ja DMA'd jne. aga näib et mitte alati.

Muuseas, ta saab hasi hakkama nt. minu PCI soundi kaardiga:  automaatselt assineeritakse talle IRQ 11. (Creative Labs Sound Blaster PCI 64 ES3170)

4. Arvuti mälu

Vahest küsitakse listides, et kas arvutile mälu lisamisel peab tarkvara ümber installeerima. Ei pea. Ja kui mälu arvutisse sisse pista siis ei pea seda kuskil SETUP's ka ära näitama. Tegelikult käib ju arvutis nii palju asju automaatselt; ja mälu hulga äratundmine on üks neist asjust.

Siiski peab ülema, et mälusid on väga erinevaid.

Vot see oli üks tark ja konkreetne lause ....

Ja mis pole vist praktiliselt vajalik, aga mida linux võimaldab on ramdisk: st. mälus emuleeritakse nn. black device nagu on seda kõvaketta partitsioon. Ainult kompilleerige see kernelisse sisse!

5. Standard CMOS Setup

Date (mm:dd:yy)     : Jan, 2 1999
Time (hh:mm:ss)     : 21 : 27 : 52
 
HARD DISKS              TYPE     SIZE     CYLS      HEAD  PRECOMP      LANDZ    SECTOR        MODE
Primary Master      :
Primary Slave       : None
Secondary Master    : None
Secondary Slave     :

Drive A             : 1,44 MB
Drive B             : None
 

Siin vist räägib ekraan enda eest; saab muuta kuupäeva ja kellaaega, samuti saab muuta käsitsi kõvaketaste parameetreid. Kui autodetect ei avasta ketast ilusti või keeldub üldse midagi raporteerimast siis siit saab näpuga ketta parameetrid paika panna. Seda on tavaliselt vaja vaid vanemate ketaste puhul. Uuemad kettad avastatakse IDE AUTODETECT'iga ja siis võib siia lihtasalt huvi pärastr piiluda. Muide, CD-ROM'i seadmeid siin ei esine kuigi nad on kah IDE kanali peal.
 

6. IDE AUTODETECT

See on sektsioon mille valides hakkab arvuti nö. avastama ühendatud kõvakettaid. Tõenäoliselt ei saa sellega midagi kurja teha, seda enam kui te ei salvesta muutusi. Reegel on selline, et kõik suured (üle 528 MB) kettad on nö. LBA (Logical Block Addressing) rezhiimis ja väiksemad on NORMAL'is või kuidagi teistmoodi. Asi on selles, et BIOS transleerib füüsilised ketta parameetrid (Cylinder, Head, Sector) nö. loogilisteks, et ta neid kasutada saaks. Sellest on pikemalt jutte Kõvaketaste sektsioonis.
 
 

gggg